Poliitika

Miks jäi teise pensionisamba reformist välja kõige nõutum muudatus, mille taga seisis ka sotsiaalministeerium? (47)

Viljar Voog, 14. november 2019, 20:54
Sotsiaalminister Tanel KiikFoto: Teet Malsroos
Teise pensionisamba reform läks neljapäeval valitsusest teele riigikokku. Rahandusminister Martin Helme sõnul oli valitsuse istung seetõttu harilikust jutukam, sest kolleegid soovisid infot erinevate parandusettepanekute kohta. Avalikkuses enim nõutud muudatus – et teisest sambast saaks välja võtta vaid inimese enda panustatud kolmandiku – EKRE ja Isamaa toetust ei leidnud.

Isamaa veetud teise pensionisamba reformi põhieesmärk on samba vabatahtlikuks muutmine ehk inimestel tekib võimalus kogunenud raha 2021. aastast soovi korral välja võtta – maksta tuleb vaid tulumaks. Mõistagi on asi kordades keerulisem ja erinevaid nüansse peitub Eesti pensionisüsteemi fundamentaalselt muutvas seaduses ohtralt. Peenhäälestus jätkub nüüdki, kui eelnõu on juba riigikokku saadetud.

„Ministeeriumitelt tuli 25 muudatus- või parandusettepanekut, millest suurem enamus on viidud eelnõusse sisse – kui ma õigesti mäletan, on kas osaliselt või täielikult arvestatud neist 21. Väljastpoolt, huvigruppidelt, tuli suurusjärgus 170 ettepanekut, mis on väga laia ampluaaga,“ selgitas Helme neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil. „Neid me praegu pole sisuliselt läbi arutanud ega eelnõusse sisse kandnud. See peab jääma eelnõu riigikogu menetlusse faasi.“

Loobujatel väiksem vanduspension

Tanel Kiik tõi välja väga kõmulise teema, mida eelnõust ei leia: „Sotsiaalministrina olen esitanud ettepaneku, et võiksime 2+4 protsendi (vastavalt teise sambasse kantud summa koguja palgast ja tema nimel tasutud sotsiaalmaksust – V.V.) asemel rakendada süsteemi, kus inimene saab välja võtta palga pealt makstud osa ehk kaks protsenti ja neli protsenti jääks teise sambasse või selle saaks panna pensioni investeerimiskontole. Hetkeseisuga see ettepanek pole leidnud toetust, aga loomulikult seda küsimust arutatakse edasi ka parlamendi tasemel.“

Sisuliselt on tegu küsimusega, mis on ühel või teisel moel olnud üleval pensionireformi arutelude algusest peale. Nimelt saavad teise sambaga liitunud inimesed tulevikus väiksemat esimese samba pensioni, sest nende pealt on tasutud vähem – eelmainitud neli protsenti – sotsiaalmaksu. Teine sammas peaks vähemalt teoreetiliselt selle vahe enam kui kompenseerima.

Kui inimesed võtavad aga oma säästud teisest sambast reformi tulemusel välja ning löövad need laiaks (loe: tõenäoliselt tasuvad pangalaene vms.), siis tulevikus jääbki nende esimene sammas kasinamaks. Seetõttu ongi välja käidu variant, et kui inimene maksaks kaks kolmandikku summast riigile tagasi, saaks ta tulevikus sama suurt esimese samba pensionit kui varem. Nüüdseks on ideest järgi jäänud variant, mida mainis Kiik: kolmandik kätte, ülejäänu jääks siiski seotuks teise sambaga.

„Sellise ettepaneku sotsiaalministeerium tegi ja on arusaadav, et sotsiaalminister seda toetab. Aga sisuliselt on see vaidlus meil juba suvel peetud,“ vastas Helme. „Me võime seda ju korra veel arutada, aga kui me tõsimeeli tahaksime ettepaneku eelnõusse sisse panna, siis me liiguksime sellega päris algusesse tagasi. Ja sellisel kujul pole (ettepanekul) ei meie erakonna ega Isamaa toetust,“ lisas EKRE minister, et idee läbiminek on vähetõenäoline.

Vastuolu põhiseadusega?

Tegelikult on ettepanek teise samba isikliku kolmandiku ja riigipoolse kahe kolmandikku lahku löömisest käinud läbi ka paljudest huvigruppide või fondihaldurite valitsusse-riigikokku saadetud kirjadest. Pensionireformile on teinud analüüsi ka endine õiguskantsler Allar Jõks koos oma Soraineni advokaadibüroo kolleegi ja õigusteaduse õppejõu Carri Gineriga. Seal soovitatakse „2+4 mudelit“ võimalusena tagada pensionireformi vastavus põhiseadusega.

„Ta on oma olemuselt ülejäänud reformist nii teistsugune,“ selgitas Helme Õhtulehele, miks tema muudatust ei toeta. „Sisuliselt pole see vabatahtlikuks tegemine. Teiseks ei lahenda see küsimust, mida meile teise samba reformi kriitikud ütlevad, et süsteemi on raha vaja juurde panna ja inimestele tuleb kogumist propageerida.“

Helme hinnangul tähendaks 2+4 variant, et teine sammas poleks oma olemuselt vabatahtlik, mis on reformi eesmärk. Väitega, et inimesed saaksid ju jätkuvalt ise otsustada, kuidas rahaga käituda, ta ei nõustu.

„Väga paljud pakuvad seda, sest see võtvat maha riskid juriidilisteks vaidlusteks õigustatud ootuse ja võrdse kohtlemisega (eelmainitud võimalik vastuolu põhiseadusega – V.V.). Kui ütleme, et ühed inimesed kogusid ühe režiimiga pensioniraha ja teised teisega, teatud lubaduste ja eeldustega, mida me nüüd muudame, et siis siit võib tulla mingi hagi… Paraku on nii, et ka selline lahendus ei võta seda riski maha,“ sõnas Helme.

Kindlasti arutatakse teema aga riigikogus uuesti läbi nagu ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovitus, et teine sammas võiks olla teatud tingimustel laenutagatiseks (Kiik: „Koalitsiooni töörühmas polnud konsensust.“). Eelnõu esimesed kaks lugemist võiksid Helme sõnul läbida detsembri lõpuks, seaduse vastuvõtmine jääks jaanuari. Avaldusi teisest sambast lahkumiseks hakataks menetlema augustis ja väljamaksed võiksid alata 2021. aastal.

Rahandusminister rõhutab, et kuigi enim on olnud juttu raha teisest sambast välja võtmise võimalusest, tähendab pensionireform siiski esmalt seda, et inimestel tekib motivatsioon teha enda jaoks selgeks, milline on igaühe jaoks parim lahendus tulevikuks raha kogumiseks. Ta kordab mantrat, et kõrgemapalgalistel inimestel, kes varasemalt pole teise sambaga liitunud, võiks tekkida soov seda reformijärgselt teha. Helme ise aga seda võimalust kasutada ei kavatse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee