Juhtkiri

Juhtkiri | Dopinguvahendajad pihtide vahel 

ohtuleht.ee, 14. november 2019, 18:07
Foto: Tiit Tamme
Kindlasti on neid, kelle jaoks paistab suusatreener Mati Alaverile dopingu tarvitamisele kallutamise eest mõistetud karistus – aasta tingimisi vangistust pooleteistaastase katseajaga ja 810 eurot sundraha – liiga väike. Prokuratuuri jaoks on aga suureks töövõiduks seegi, et asi suudeti kohtusse viia. Ühiskonna jaoks on aga veelgi olulisem tõdemus, et Alaver ei ole õiguslikus mõttes prillikivi.

Et tegu on suurima karistusega Eesti ajaloos, mis sellise asja eest määratud, võiks see olla mõjusaks hoiatavaks näiteks. Paremgi veel, kui selle „rekordi“ purustajaid ei tulekski.

Samas on asja lahendamine kokkuleppemenetluses mitmeti tõlgendatav. Ühtpidi on mõistetav kokkuleppele mineja soov asi võimalikult kiiresti ja võimalikult väikese meediakajastusega kaelast ära saada. Paljude meelehärmiks ei pea kokkuleppele mineja end süüdi tunnistama. Kas saame aga kunagi näha ka puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust või järgnevad alatine tabamatus ja kommentaaridest keeldumine?

Asja rahvusvaheline mõõde tähendab, et Alaverigi jaoks ei pruugi kohtutee veel päris lõpuni käidud olla. Küll aga oleks selle sasipuntra lahtiharutamisel just avalik kohtuistung õhu puhastamisele ainult kasuks tulnud. On hea, kui kohtuotsus aitab kaasa spordi puhtamaks muutumisele. Küll aga jätab see rea küsimärke Eesti suusaspordi varasemate tegemiste ja saavutuste kohale.

Edaspidi ei pea õiguslikku vastutust kartma aga mitte üksnes dopingu tarvitamisele kallutajad, vaid spordiseaduse muudatuste järgi ka kõik need, kes toimetavad dopinguaineid üle piiri, vahendavad või turustavad neid. Poliitiline tahe dopinguvastases võitluses karmimaid meetmeid rakendada näitab samuti, et asjad on liikumas õiges suunas, olgugi et suure viivitusega, kui mujal maailmas ähvardavad dopinguskandaaliga seotuid juba reaalsed vanglakaristused.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee