Seisukoht

PÖFF – kas ikka iseenesestmõistetavus? 

Kristjan Roos, 14. november 2019, 17:25
PÖFF toimub igal aastal samal ajal, aasta kõige pimedamal ajal, värskendab meeli ja annab uusi vaateid elule.Foto: Andres Varustin
Kolm aastat tagasi kirjutas Linnaleht sellest, kuidas Pimedate Ööde filmifestival on kui iseenesestmõistetavus. Pea igal aastal saavad korraldajad öelda, et festival on veel võimsam ja mõjukam kui varem.

Festivali maailma- ja rahvusvaheliste esilinastuste arv on tõesti üksjagu uskumatu. Aga tavalise filmisõbra jaoks muudab festivali mõnes mõttes eriliseks ikkagi selle stabiilsus. See toimub igal aastal samal ajal, aasta kõige pimedamal ajal, värskendab meeli ja annab uusi vaateid elule.

Samal teemal

Seesama iseenesestmõistetavus või stabiilsus ei pruugi olla igavene, kui mõelda sellele, et aeg-ajalt jõuavad meediasse jutud, et riikliku toetuse vähenemine seab ühe või teise kultuuriürituse toimumise kahtluse alla. Tundub, et paljudki Eesti kultuuriüritused toimuvad eelkõige korraldajate entusiasmi najal.

Peaks siis tõesti kuskilt rahakraanid kinni minema või korraldajate jaks lõppema ... ja ongi kõik. Viimase aja näited on tänavu ära jäänud üritused Pärnus, nii Augustiunetus kui ka Weekend. Kuigi Õllesummeri puhul oleks veider rääkida kultuuriüritusest, oli ka õllepidu aastast aastasse eestlaste elu üheks osaks, traditsiooniliseks ürituseks. Kuni seda enam tänavu ei toimunud. Tasub pöialt hoida, et PÖFF-i kohta saab kasutada klišeelikku, aga tabavat hüüatust: ta oli, on ja jääb!

PÖFF-i ei anna muidugi võrrelda Berliini, Veneetsia või Cannes’i filmifestivaliga, aga ühes teeb ta neile ära: sellel on vabam õhustik. Aastaid festivali meeskonda kuulunud Helmut Jänes on rääkinud, et just atmosfäär on see, miks filmitegijad üle maailma tahavad Tallinna PÖFF-ile tulla.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee