Elektritõukeratas Tel AvivisFoto: Jörgen Norkroos
Ohtuleht.ee 14. november 2019 17:06
Elektritõukerataste populaarsus ei ole ainult Eestis vaid ka mujal maailmas hüppeliselt tõusnud. Meil selleks aastaks läbi saanud tõuksihooajal oli õnnetusi üllatavalt vähe, vähemalt ülejäänud Euroopaga võrreldes.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse juht Varmo Reinu sõnul registreeriti tänavu neli inimkannatanuga liiklusõnnetust, mis olid mootorsõiduki ja elektritõukerattaga liigelnud inimese kokkupõrked. Kolm neist juhtus Tallinnas ja üks Jõhvis.

„Elektrilised tõukerattad ei kujuta liikluses ohtu, kui nendega liigelda mõistlikult ja teistega arvestades. Nendega liigeldes on oluline meeles pidada, et kõnniteel tuleb tagada jalakäijate ohutus ning parim on seda teha liikudes nendega samal kiirusel. Ning kuigi elektritõukerattaga sõites pole kiivri kandmine kohustuslik, on see siiski väga soovitatav. Suurtel kiirustel kukkumine on väga ohtlik ning kiiver võib päästa sõitja elu ja tervise,“ kommenteeris ta.

Politsei pressiesindajatega suheldes selgus, et kuigi renditavaid tõukerattaid näeb linnapildis rohkem, siis suurema tõenäosusega satuvad liiklusohtlikku olukorda need, kes isikliku tõukerattaga liiklevad. Seda sellepärast, et renditavatel tõukeratastel on kiiruspiirang 20 km/h samas kui isiklikel tõuksidel võib see ulatuda kuni 35 km/h.

Eesti üks suurim elektritõukerataste rentija Bolti kõneisik Jaan Lašmanov kommenteeris, et praeguseks reguleerib liiklusseadus üldiseid reegleid suhteliselt hästi. Küll aga võib tulevikus oodata mõningaid piiranguid, mis puudutavad kiivri kasutamist ja kiirusepiiranguid. „Kindlasti ei saa välja tuua, et just elektritõukeratastega kuidagi eriliselt õnnetusi juhtub, samamoodi juhtub jalgratastega, jalakäijatega jne. Igast kriimustusest kasutajad kindlasti Boltile ka teada ei ole andnud. Peamiselt olid õnnetused seotud vale sõidukiiruse valikuga või teeoludega mitte arvestamisega. Näiteks komistati tõukerattaga äärekividesse või kõnniteedel olevatesse löökaukudesse. Oleme koostöös linnaga need kohad kaardistanud, et järgmisel hooajal oleks võimalik asuda neid parandama,“ kommenteeris ta.

Samal ajal välismaal: tõuksisõit kui surmasõit

Plahvatusliku elektritõukside populaarsusega on hädas ka teised Euroopa linnad. Alates 2018. aasta jaanuarist on registreeritud 11 surmajuhtumit, mis on aset leidnud Pariisis, Brüsselis, Barcelonas, Stockholmis ja Londonis.

Esimene surmajuhtum oli 2018. aasta juunis, kui elektritõukerattaga noormees sai veoautolt löögi. Möödunud augustis suri Barcelonas 92aastane vanaproua pärast elektritõukerattalt löögi saamist. Maikuus hukkus 27aastane rootsi mees, kes sõitis elektritõukerattaga jalgrattateel.

Taoliste õnnetuste ära hoidmiseks on ka teistes Euroopa riikides loodud elektritõukeratastega liiklejatele omad seadused.

Näiteks Ühendkuningriigis ja Iirimaal on nendega keelatud sõita teedel. Särtsuratastega on lubatud sõita vaid eramaal. Rootsi on keelanud ära tõukerattad, mille kiirus võib minna üle 20 km/h. Pariisis võib saada 135eurose trahvi selle eest, kui elektritõukerattaga kõnniteel sõita. Lisaks ootab Pariisis 35eurone trahv neid, kes tõukeratta parkimisega blokeerivad sissepääse või ukseavasid. Belgias peab elektritõukerattaga liiklemiseks olema 18aastane ja kiiruspiirang on seal 25 km/h.