Eidapere elanikud 2018. aasta novembris.Foto: Martin Ahven
Kristjan Väli 13. november 2019 20:55
„Kadusid perearstikeskus, postkontor ja pood. Nüüd läheb ka rong,“ ohkasid Lelle ja Pärnu vahelise raudteeniidiäärsed elanikud kaks aastat tagasi just kui ühest suust. Ja nende kisast ning muredest hoolimata rong läkski. Tollest päevast möödub kohe aasta – kuidas sealsete külade elanikud ilma raudruunata hakkama saavad?

„Kadusid perearstikeskus, postkontor ja pood. Nüüd läheb ka rong,“ ohkasid Lelle ja Pärnu vahelise raudteeniidiäärsed elanikud kaks aastat tagasi just kui ühest suust. Ja nende kisast ning muredest hoolimata rong läkski. Tollest päevast möödub kohe aasta – kuidas sealsete külade elanikud ilma raudruunata hakkama saavad?

2018. aasta 8. detsembri õhtul jõudis kätte paljude maainimeste jaoks võrdlemisi kurvameelne hetk Eesti raudtee ajaloos: Pärnu Papiniidu raudteejaama perroonilt väljus viimane rong Pärnust Tallinna. Riik tõmbas rahva tagumiku alt ära pea sadakond aastat kindlalt toiminud rongiliikluse. 

Sulgemise põhjuseks toodi Pärnu–Lelle raudteelõigu tehniline seisund, mis olevat olnud juba sedavõrd kehv, et selle parandamine polnud enam majanduslikult mõttekas. Tänavu suvel selgus aga, et osaühing Rail Baltic hakkab kõnealust trassi remontima, et kiirraudtee ehitusele materjale vedada.  Samas pole sellest maarahvale suurt kasu, sest reisirongiliikluse taastamisest Lelle–Pärnu lõigul pole juttu olnud. 

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad