Kommentaar

Eesti Pank | Pensionireform ohustab kogujate rahakotti kahel moel (16)

Madis Laas, Eesti Panga ökonomist, 13. november 2019, 18:52
Kui pensionireform praeguse kava järgi ellu viia, kaotavad pensionipõlveks säästvad inimesed üsna tõenäoliselt raha kahel põhjusel: esiteks peavad fondid hakkama müüma varasid plaanitust varem või lausa kiirmüügi korras ja teiseks ei julge nad ilmselt enam paigutada raha sinna, kus see tõenäoliselt kasvaks kõige kiiremini.

Kõigepealt varase müügiga kaasnevatest ohtudest. Siiani on fondivalitsejad eeldanud, et saavad teha pikaajalisi investeeringuid, lähtudes teadmisest, kui kaua inimene pensionipõlveks raha kogub ja millal saabub tema pensioniiga. Pensionifondide pikaajalisi investeeringuid on soosinud ka see, et süsteemi sissemaksete tegijaid on olnud rohkem kui sellest väljujaid. Näiteks 2018. aastal tehti teisest sambast pensionäridele väljamakseid 12,3 miljoni euro ulatuses ja sissemakseid samal ajal 310 miljoni euro ulatuses. See tähendab, et väljamakseid sai rahastada sissemaksetega ja nendeks tehinguteks ei ole pensionifondid pidanud varasid müüma.

Seni on fondivalitsejad saanud finantsvarade ostmisel arvestada, et investeeringust tuleb väljuda alles viie, kümne või isegi 15 aasta pärast. Kui 2021. aastal peavad fondivalitsejad hakkama pikaajalise investeerimise plaaniga soetatud finantsvarasid müüma plaanitust varem, on selge, et varane müük ei pruugi olla sama tulus kui müük plaanitud ajal. Peamised kaotajad pole seejuures fondihaldurid, vaid Eesti inimesed – nii need, kes soovivad raha kogumist jätkata, kui ka need, kes on otsustanud teisest sambast väljuda.

Kiirmüügi puhul tuleb arvestada võimalusega, et varasid tuleb müüa allahindlusega. Veelgi süvendaks probleemi see, kui paljud pensionifondid peaksid samal ajal hakkama müüma sarnaseid varasid – näiteks Eesti kinnisvarafondide osakuid või Balti börsil noteeritud väärtpabereid. Sel juhul ei pruugi kõigile ostjaid jätkuda. Nii võib pakkumise kasv mõjutada pensionifondide investeeringuid Eesti kinnisvarasektorisse, mida on kokku tehtud 238 miljoni euro väärtuses.

Kõikumised finantsturul

Kui 2021. aastal peaks aset leidma finantsturgude langus, võib pensionifondidest väljujate varade väärtus märgatavalt väheneda juba enne väljumist. Näiteks langes eelmise aasta detsembris USA suurimaid börsiettevõtteid koondav S&P 500 indeks kaheksa protsenti. Sarnane langus toimus samal ajal enamikul börsidel, sealhulgas Eestis. Muide, just S&P 500 indeksi väärtpaberitesse investeerib ka suurem osa Eesti pensionifonde. Pikaajaliste investeeringute puhul ei pea selliste kõikumiste pärast suurt muret tundma, sest ajalugu on näidanud, et aja jooksul väärtpaberiturud taastuvad. Ka 2018. aasta lõpu madalseisust saadi üsna kiirelt välja ja juba tänavu mais tegi kõnealune börsiindeks uusi rekordeid.

Kuidas maandada finantsturgude kõikumise riski enne pensionile jäämist? Kõige lihtsam on mõni aasta enne pensioniea saabumist valida konservatiivsem pensionifond, mis investeerib peamiselt võlakirjadesse. Need ei ole lühiajaliste kõikumiste suhtes nii tundlikud ning peaksid aitama ära hoida suurema kahju, kui väljumishetkel peaks turg olema ajutiselt languses.

Väljamaksete järsust suurenemisest tulenevaid probleeme aitab leevendada see, et fondid on ka seni pidanud arvestama finantsvarade müügi võimalusega, sest praegu saab fondi vahetada kolm korda aastas. Eelmisel aastal vahetas fondi üle 60 000 inimese ehk ligi kaheksa protsenti pensionikogujatest. Ei ole küll teada, kui suur on olnud pensionifonde vahetanud kogujate pensionivara, kuid fondid on siiski pidanud olema valmis varasid müüma, kui piisavalt palju inimesi tahab fondi vahetada. Samuti on Eesti Panga varasem analüüs näidanud, et keskmiselt on pensionifondidel väga likviidset vara umbes kümme protsenti. Siiski on turul väga erinevaid fonde, millest mõni pole varade kiirmüügiga kaasnevate ohtude eest kuigi hästi kaitstud.

Miks fondide tootlus langeb?

Pensionivarade kasvu võib ohustada ka asjaolu, et fondide suhtes kehtivad väga selged investeerimispiirangud, millest tuleb kinni pidada. Neile on kehtestatud kindlad piirid, millistesse varadesse ja mis ulatuses nad investeerida võivad. Kui kiirmüügi käigus müüakse tõenäoliselt esmajärjekorras likviidsemaid varasid, võib tekkida olukord, kus teatud tüüpi vähem likviidsete varade osakaal ületab piirmäära ning fondid peavad ka seetõttu neid müüma kavandatust varem.

Kui pensionifondide vahetamise võimaluse kõrvale tekib pensionifondist väljumise võimalus, peavad fondid arvestama senisest mitu korda suuremate väljamaksetega. Seega tuleb suurendada selliste varade osakaalu, mida oleks kerge müüa. Kahjuks aga kehtib üldjuhul reegel, et kergesti müüdav investeering pole sedavõrd tootlik kui pikemaks ajaks tehtav investeering. Seetõttu ei tasu imestada, kui Eesti pensionifondide tootlus hakkab lähiaastatel teiste riikide omast jälle maha jääma. Kui praegused pensionisäästud paigutada varasse, mille väärtus nii kiiresti ei kasva, ei ole ka tulevikus suurt pensioni loota.

Valitsuse seaduseelnõu seletuskirjas ei ole peale investeerimispiirangute vähendamise selgitatud, kuidas vähendada riske, et pensionireformiga võivad Eesti pensionikogujad raha kaotada. Sellele on tähelepanu juhtinud Eesti Pank, IMF ja ka teised asutused. Loodetavasti on valitsusel ja riigikogul jaksu ja tahtmist pensionireformi arutelu käigus nendele probleemidele lahendus leida, sest sellest sõltub Eesti inimeste pensioni suurus tulevikus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee