Eesti uudised

Riigikontrolör sarjas riigikogu ees poliitikuid: paljud jaburad bürokraatlikud piirangud ja nõuded, mille all ägame, kannavad Eesti firmamärki (15)

Hindrek Pärg, 14. november 2019, 00:02
Riigikontrolör Janar Holm.Foto: Alar Truu
Riigikontrolör Janar Holm esines kolmapäeva õhtul riigikogu ees, rääkides parlamendisaadikutele lähemalt riigikontrolli aruandest, mis keskendus Eesti e-riigi arenguvõimalustele ja riskidele. Holm andis mõista, et meie e-riik vajab rohkem finantseeringuid ning üleliigsest bürokraatiast tuleks vabaneda. 

Holm ütles kõnes, et tänapäeval suudavad edu hoida vaid need riigid, kes väldivad takerdumist tehnoloogiatesse, mis on oma aja ära elanud. "Elu näitab, et kui IT-lahendusi pidevalt ei uuendata, hakkavad infosüsteemid lõpuks dikteerima ka poliitilisi valikuid," sõnas Holm ning lisas, et nii mitugi vajalikku otsust on edasi lükatud, sest infosüsteemidesse ei saa mõistliku kiiruse ja rahaga muudatusi sisse viia. "Jah, mõnikord võivad sellised olukorrad ära hoida asjatut kiirustamist, kuid loomult takistavad need poliitilisi protsesse. Teatava liialdusega on selline olukord ka ohuks demokraatiale," sedastas ta. 

Ta tõi välja, et IT-süsteemide halduskulud on alates 2003. aastast liidetud riigiasutuste tavaliste majanduskulude hulka ning ametnike kärpekirve alla satuvad just need kulutused, mis on vajalikud süsteemide käigushoidmiseks. Holm tõi välja ka võimaliku lahenduse: "Arvestades IT-sektori tähtsust, tasuks tõsiselt kaaluda, kas hakata IT-süsteemide ülalpidamiskulu ja IT-investeeringute kohta eraldi arvestust pidama." Ta ka lisas, et kulude suurenemine on samas paratamatu, kui Eesti tahaks, et e-riik areneks ja olemasolevad infosüsteemid toimiks. 

Holm kirjeldas probleemi tuuma: uute IT-arenduste puhul on valitsus kasutanud ennekõike Euroopa Liidu toetusraha, mida aga ei saa kasutada töötavate süsteemide ülalpidamiseks. Samuti pole infosüsteemide korrastamise ja hooldamise kulud võrreldes uute loomisega piisavalt atraktiivsed ega nähtavad. See viib aga probleemini - soov pidevalt pakkuda uusi ja läikivaid asju olukorras, kus põhifunktsioonid on jäänud tähelepanuta. 

"Mida enam me digiriigile toetume, seda rohkem peame ka digitiigri hooldamisele panustama," sõnas Holm. "Meil ei ole pääsu täiendavatest kulutustest, kui tahame tiigrit hoida hüppevõimelisena. Raha on vaja nii selleks, et praegused e-teenused toimiks, aga ka selleks, et uuendada vananenud IT-lahendusi, võtta optimaalses tempos kasutusele uut tehnoloogiat. Selleks, et luua investeeringute kohta süsteemne plaan, tuleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile anda selgem juhtroll," leidis riigikontrolör. 

Pealtnäha läikiv, aga seest logisev e-tervise süsteem

Holm tõi ridamisi näiteid, kuidas pole e-tervise valdkonnas lahendada pikalt teadaolevaid probleeme, mis on Eesti e-loo tähelepanuväärsemaid osi. "Üleriigiline digiregistratuur, mis pidi tööle hakkama 2008. aastal, hakkas toimima alles 11 aastat hiljem, tänavu augustis. Digiregistratuuri algne rakendus sai küll valmis ja võeti vastu, raha kulutati ära. Kuid kasutusse seda ei võetud ja nüüd tuli välja töötada uus infosüsteem," rääkis Holm, kes kritiseeris ka e-tervise süsteemi kasutajamugavust. 

"Selle asemel, et aidata patsiente, peavad arstid põhjendamatult palju aega pühendama klikkimisele, et klapitada haiguslugude kokkuvõtteid ja saada ülevaade patsientide seisundist. Tervelt 65% Riigikontrolli küsitlusele vastanud haiglatest pidas e-tervise süsteemi kasutamist ebamugavaks. 45% vastajatest osutas, et nad ei saa e-tervisest kätte kõiki raviks vajalikke andmeid.

Kui näiteks kiirabiautost pannakse EMO arstide suunas teele info patsiendi kohta, on sellel kiirabikaardil suisa 24 lehekülge, kust vajalikku infot kokku otsida. Ja seda kõike pingeolukorras. Alles neli aastat tagasi kiideti heaks Eesti e-tervise strateegia uute ja ambitsioonikate eesmärkidega. Samas on ka varasemad eesmärgid jätkuvalt saavutamata," rääkis Holm. Ta leidis, et e-tervise vajakajäämiste taga on pikaajaline alajuhtimine ja omanikutunde puudumine. 

Liigne bürokraatia

Holm mainis, et kõige hea kõrval on digiteerimisel oma pahupool: "See annab ka tõhusama võimaluse eskaleerida rumalust ja bürokraatiat."

Riigikontrolöri sõnutsi valmib varsti aruanne, millest tulenevalt palub sotsiaalministeeriumil vabastada kiiremas korras "omavalitsused mõttetust andmekorjest". Holm tõi näite: "Sotsiaalministeerium on teinud omavalitsustele ülesandeks esitada S-veebi nimelises keskkonnas regulaarselt 11 erinevat hoolekandevaldkonna aruannet. Ja kokku on seal 793 andmevälja!

Vallad ja linnad ise neid andmeid sellises detailsuses ei vaja. Ja ka sotsiaalministeeriumi enda toodud kasutusnäited viitavad paljude andmete puhul pigem nende ühekordse kasutamise vajadusele. Näiteks on andmeid, mida on kasutatud vaid ministri visiitide ettevalmistamiseks või artiklite kirjutamiseks," illustreeris Holm üleliigset bürokraatiat. 

Ta kritiseeris samas ka mitmeid omavalitsused, kes tema sõnutsi koormavad abivajajaid, küsides andmeid, mis on mujal juba olemas või mida ei lähe teenuse osutamiseks tarvis. "Kui näiteks ühes omavalitsuses piisas toimetulekutoetuse saamiseks 17 lahtri täitmisest, siis teises ootas taotlejat juba kolm korda pikem, 50 lahtriga vorm," rääkis Holm. 

Ta tõi näite ka Tartu ülikoolist: "Kui varem tähendas minikonkursi puhul hinnapakkumise küsimine seda, et saadeti laiali lihtne e-kiri, siis nüüd tuleb sama töö teha vastavas infosüsteemis. Uues olukorras kuluvat ülikooli väitel ühe minikonkursi korraldamiseks 100 hiireklikki ja 50 minutit. Ja kui ülikool teeb reisiteenuste ostmiseks keskmiselt üheksa hinnapäringut päevas, siis tähendab see, et ainuüksi reisiteenuste hinnapakkumiste menetlemiseks peaks ülikool tööle võtma täiskohaga klikkija," rääkis Holm.

Ta lõpetas mõttekäigu pigem kurva tõsiasjaga: "Paraku tuleb tõdeda, et paljud jaburad bürokraatlikud piirangud ja nõuded, mille all ägame, kannavad firmamärki „Made in Estonia“."

Arusaamatu raamatupidamine 

Tema sõnutsi on riigikontrollis sellelaadse küsimuse üle pead murtud juba vähemalt 15 aastat. "Vahetult enne jooksva aasta lõppu on eelmise aasta majandusaasta aruannet kinnitatud Riigikogus juba mitukümmend aastat. Seda nii enne e-riiki kui ka e-riigi ajal. Rootsis seevastu esitatakse finantsaruanne parlamendile juba aprillikuus, Soomes mõnevõrra hiljem. 

Aga mõlemal juhul on seda aruannet võimalik kasutada järgneva aasta riigieelarve koostamisel. Võiks ehk ka Eestis arutada, milline peaks olema selle aruande sisu, et sellest oleks kellelegi praktilist kasu peale tulevaste raamatupidamisarheoloogide," kritiseeris Holm, kelle sõnutsi võimaldaksid tehnilised lahendused näidata jooksvalt riigi majandusnäitajaid ja teha neist igal hetkel nii-öelda pildistusi ja väljavõtteid. 

Vähem arusaadavam riigieelarve

Kõne viimases osas keskendus Holm riigieelarvele, mis tema sõnutsi on aasta-aastalt järjest vähem arusaadav ja informatiivsem. "Järgmise aasta riigieelarves täismahus käivitunud tegevuspõhine eelarvestamine on seevastu avanud täiesti uued võimalused muuta riigieelarve dokument veelgi keerulisemaks.

Kusjuures probleem ei ole tegevuspõhises eelarvestamises, kus infot esitatakse programmide kaupa. Olgu eelarve mille põhine iganes, arusaadavalt saab seda ikka esitada. Eriti digiajastul," lisas Holm ning tegi ettepaneku, et eelarvestrateegia esitamiseks võiks leppida kokku miinimumaja valitsuse ametisse astumisest. 

Riigikontrolör esitas parlamendi ees ka retoorilise küsimuse: "Kas on mõistlik teha aastas kaks riigieelarve eelnõu – üks kevadel ja teine sügisel? Miks on vaja enne suvist majandusprognoosi näha vaeva riigieelarve seadusega selle detailsuses? Samal ajal me ju tegelikult kõik teame, et kevadine dokument ei saa olla tõsiseltvõetav ning tegelik eelarve valmib sügisel?" 

Kokkuvõtteks leidis Holm, et e-Eesti võiks tähendada ka efektiivset, eesmärkidega ja energilist Eestit. " Selleks, et võidelda asjatu asjatamisega ei lähe paljudel juhtudel vaja digiteerimist või õigusaktide muutmist. Meie põhjanaabrid on tõestanud, et vaja on lihtsalt tahet ja tegutsemist," rääkis Holm. 

Ta tõi näite Soomest, mille valitsus võttis mõned aastad tagasi eesmärgiks bürokraatiat vähendada. "Kuna nad olid hädas suurprojektide menetlemisega, võtsid nad null-bürokraatia rakendamise praktilise katsena ette päriselu projekti," kelle sõnutsi läbiti kogu protsess üheksa kuuga. 

"Selle ajaga menetleti kaks detailplaneeringut, tehti keskkonnamõjude hindamised ja menetleti kümmekond keskkonnaluba, nende hulgas ehitusluba. Ja seda kõike, ilma et oleks muudetud ühtegi seadust," ütles Holm ning lisas, et edu võtmeks oli tahe probleemi lahendada. 

"Eestis hakkasime bürokraatia vähendamiseks selgitama kõigepealt õigusaktide nõudeid ja tegelema nende muutmisega. Soomlased aga tõestasid, et õnnestumiseks ei ole vaja muuta õigusakte, vaid suhtumist," sõnas riigikontrolör. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee