VIDEO | Algas Donald Trumpi ametist eemaldamise telesõu (2)

Süüdistuse kohaselt ähvardas USA president Ukrainat sõjalise abi ilma jätmises, kui president Volodõmõr Zelenskõi ei nõustu Trumpi põhirivaali demokraat Joe Bidenit kahjustama. Avalikuks tuli ümberkirjutis telefonikõnest, milles Trump Zelenskõid Bideni ja tolle poja äritegevust Ukrainas uurima survestas. Bidenite vastu teadaolevalt mingeid tõendeid ei ole.

Ukraina-kõne draama viis selleni, et enam kui kaks kolmandikku esindajatekoja demokraatidest toetas Trumpi ametist eemaldamist. Pärast mitmeid tunde ülekuulamisi ja ülestunnistusi suletud uste taha algaski kolmapäeval otseülekanne Kapitooliumimäel toimuvast ülekuulamisprotsessist, mille tulemuseks võib olla, et esindajatekoda teeb ettepaneku president ametist vabastada.

Pingeline ülekuulamine

Esimese päeva hommik algas juba vasaku jalaga, kui pahased vabariiklased kogu protsessi kritiseerisid ning ülestunnistuste kuulamist erinevate protseduuriliste küsimustega venitada üritasid.

Küsimustele vastajad on Ukraina suursaadiku asetäitja William Taylor ning välisministeeriumi ametnik ning Ukraina-ekspert George Kent. Mõlemad mehed kaitsevad tuliselt ametist eemaldatud endist suursaadikut Marie Yovanovitchit (keda Trump kõnes Zelenskõile ka kritiseeris). Kent tunnistab, et juba 2015. aastal hoiatas ta, et Bidenite äritegevus Ukrainas võib hapuks minna.

Taylor avaldas, et tema alluvatele teadaolevalt huvitab presidenti Bidenite uurimine rohkem kui suhted Ukrainaga ise. Kriitikud mõistagi osutavad, et selline kuuldustel-arvamustel põhinev tunnistus on parajalt kahtlane. Päeva teises pooles, mil küsimuste esitamise järg jõudis vabariiklaste kätte, väljendasid nemad skepsist kogu protsessi suhtes ning asusid nii demokraatide kui ülekuulatavate kallal võtma. Jõuline vastuseis võib osutuda nii kasulikuks kui kahjulikuks – oleneb sellest, kas rahvast veenab see, et vabariiklaste sõnul on tegemist vastaspartei korraldatud nõiajahiga või jätavad vabariiklased rahvale hoopis jonnaka ning lahmiva mulje.

Mis edasi saab?

Laias laastus saavad asjalood Trumpi jaoks minna kahel viisil: esindajatekoja luurekomisjon leiab, et tõendeid pole piisavalt või vastupidi, tõendeid on küllaga. Esimesel juhul jääb ta rahumeeli ametisse edasi, teise variandi puhul on võimalikud järgmised lahendused:

1. Esindajatekoda hääletab presidendi ametist eemaldamise küsimuses, koja enamus ei ole sellega nõus ning president jätkab tööd.
2. Esindajatekoda hääletab presidendi ametist eemaldamise küsimuses, hääletus läheb läbi ja käiku läheb kohtuprotsess senatis, misjärel võib juhtuda üks kahest:

• senat hääletab kohtumõistmise järel ametist eemaldamise vastu (vajalik on kahe kolmandiku senaatorite toetus) ja president jätkab tööd
• vähemalt kaks kolmandikku senaatoritest hääletab kohtumõistmise järel ametist eemaldamise poolt ning president lahkub töölt, presidendi kohusetäitjaks saab kuni järgmiste valimisteni 2020. aastal asepresident Mike Pence

Loe Ukraina skandaali taustast täpsemalt SIIT ja SIIT.

Vaata otseülekannet siit: