Poliitika

Kuidas muuta riigivõim stabiilseks? (110)

Johanna-Kadri Kuusk, 13. november 2019, 17:08
Siim Kallas Foto: Madis Veltman/ Ekspress Meedia
Kolmapäeval korraldas riigikogu aseesimees Siim Kallas arutelu teemal „Demokraatia ja võim“. Paneelis olid veel Raul Rebane, Jaak Valge, Marju Lauristin ja Rein Lang.

Kallas teatas enne arutelu algust, et viimasel ajal on paljudes riikides võim jäänud maha vedelema ja sellest marsivad üle üha uued rahuolematute mässajate lained.

„Aastal 2017 valiti Prantsusmaa presidendiks Emmanuel Macron, noor, särav poliitik, kelle poole vaatas lootusega kogu Euroopa. Suure suuga kuulutas välja sotsiaalmajanduslikud reformid, mis oleksid väga tähtsad kogu Euroopale. Midagi ei tulnud välja. Prantsuse poliitiline võim andis alla mässajatele, taganes, kaotas oma autoriteedi. Prantsuse presidendi suust tuleb kärarikkaid avaldusi, temalt ka ettearvamatuid poliitilisi samme. Ta justkui pretendeerib Euroopa poliitilise liidri kohale. „Wannabe“, öeldakse inglise keeles põlglikult. See tähendab isehakanut või midagi taolist,“ rääkis Kallas ja lisas, et sellisel kaosel on omad tagajärjed.

„Sel ajal, kui lääne demokraatias esineb üha rohkem ebakindlust, vaadatakse vaikse imetlusega Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Hiina presidendi Xi Jinpingi poole. Võim nendes riikides on kindlates kätes, stabiilne ja teiste inimeste käitumise ja tegevuste suunamisel ka tõhus. Suveräänne demokraatia, juhitav demokraatia, tegelik rahva võim. Ei mingit usaldushääletust, ei mingeid arupärimisi, ei mingeid ettearvamatuid käänakuid võimu teostamises,“ sõnas ta.

Kuidas siis tagada seda, et demokraatia oma eesmärki täidaks ja riigivõim kindlalt püsiks?

Marju Lauristin märkis korduvalt, et selle aluseks on rahva haritus. „Rahvas peab teadma, kuidas riigivõim toimib. Rahvas peab suutma probleeme arutleda ja siis selle põhjal adekvaatseid otsuseid teha,“ sõnas ta.

Jaak Valge tõi välja, et Eestis on üheks ebakindluse põhjuseks bürokraatia. Samal seisukohal oli ka Rein Lang, kes märkis, et meil on riigis erinevaid allasutusi ja kontrollorganeid liiga palju. „Kujutate ette, nüüd selle viimase tormiga oli ka jutt, et luua selleks eraldi komisjon, kes reageerib tugevale tuulele,“ tõi Lang välja ja lisas, et kogu selle bürokraatia rägastikus on väga oluline roll ajakirjandusel, mis võiks oma tööd palju paremini teha. „Kogu aeg käib mingi uurimine ja mingi menetlemine. Kaua me menetleme? Ajakirjandus võiks olla mitte nende ametnike poolel, kes kõik asjad venima jätavad, vaid hoopis inimeste poolel,“ sõnas ta. Hiljem kommenteeris Lang Õhtulehele, et ajakirjanduse roll ei ole valida pooli vaid lihtsalt ametnike torkimine. „Lihtsalt tuleb kogu aeg torkida ja mitte lasta neil kõike igavesti menetleda,“ sõnas ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee