Eesti uudised

Nördinud põlvakad: Tartu Ülikooli Kliinikum on teinud kõik selleks, et Põlvas poleks sünnitusosakonda (25)

Toimetas Marvel Riik, 13. november 2019, 16:04
Põlva haigla.Foto: Raivo Tasso / Ekspress Meedia
MTÜ Põlva Kodanik on mitmetele riigiasutustele saatnud kirja, milles taunitakse Tartu Ülikooli kliinikumi otsust Põlva tütarhaigla osas, millega suletakse aasta lõpus sünnitusosakond. „Jääb mulje, et enamusaktsionär on teinud kõik, et sillutada teed osakonna sulgemisele ning vähemusaktsionär on kaotanud kontrolli kunagi talle kuulunud asutuse üle,“ märgitakse kirjas.

Õhtuleht avaldab Põlva kogukonna avaliku pöördumise täismahus.

Samal teemal

„Põlva kogukond on südamepõhjani nördinud Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajate otsusest sulgeda selle aasta lõpus Põlva sünnitusosakond. Kogukond on üle 600 päeva teinud absoluutselt kõik endast oleneva, et tunnustatud ja hea mainega osakonda säilitada ning selle säilitamise vajalikkust Tartu Ülikooli Kliinikumile selgitada. Kahjuks on Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvad jäänud kurdiks absoluutselt kõigele, mida kogukond sedastanud on.

Peame kahetsusväärseks, et taaskord loeme uusi tingimusi ja puudujääke leheveergudelt, kui olukorra muutmiseks ei ole enam midagi võimalik teha. Kogukond on korduvalt pakkunud abi, et leida lahendused sünnitusosakonnaga seotud muredele (muuhulgas otsinud ja leidnud puuduoleva pediaatri), kuid Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt määratud juht on lühikese ajaga pillutanud laiali Põlva haigla kompetentsi ning alates suve lõpust ignoreerinud kõiki kogukonna esindajate kontaktiotsimisi. Sisuliselt lõppes koostöö kogukonna ja Põlva haigla vahel juba suvel.

Leiame, et Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajad on kogukonda üle poole aasta lihtsalt ninapidi vedanud, kui andsid juunis Põlva vallavolikogus mõista, et osakonna sulgeb puuduolev pediaater (kelle oleme leidnud) või ebakindel üheaastane rahastus (mille peale asus volikogu koostöös riigi esindajatega otsima kiiresti lahendusi viie aastase rahastuse kindlustamiseks). Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt antud üle aasta pikkust pikendusaega oleks saanud edukalt kasutada kaardistatud murekohtade lahendamiseks, kuid seda ei ole millegipärast tehtud.

Me ei mõista, kuidas on võimalik, et riik on andnud loa ja eraldanud raha, et Põlva haigla saaks Tartu Ülikooli Kliinikumiga võrgustuda, kuid ei saa mitte midagi teha takistamaks sünnitusosakonna sulgemist. Jääb mulje, et enamusaktsionär on teinud kõik, et sillutada teed osakonna sulgemisele ning vähemusaktsionär on kaotanud kontrolli kunagi talle kuulunud asutuse üle.

Turvaline sünnitus kogu perele ning vajalike meditsiiniteenuste kättesaadavus on kogukonna jaoks väga olulised – selles osas oleme Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajatega nõus. Küll aga ei ole kogukonna jaoks turvalisem sünnitusosakonna kaotamine (ja potentsiaalne maantee ääres sünnitamine). 

Juhime tähelepanu, et rohkem kui 600 päeva kestnud protsessi käigus on tugevalt kannatada saanud kogukonna usaldus tervishoiuvaldkonna suhtes. Kogukond ei usu enam, et teenuseid pakkudes lähtutaks kogukonna vajadustest või argumenteeritud otsustest. Pigem on jäänud mulje, et ainukeseks otsustavaks argumendiks, mis loeb, on raha (lühiajaline majanduslik kasulikkus ja kulutõhusus) ning tugevama õigus. Kuidas kavatseb Tartu Ülikooli Kliinikum pakkuda sellises olukorras regioonides patsiendikeskset ja hoolivat teenust, jääb meile arusaamatuks.

Põlva kogukond tänab sünnitusosakonda

Põlva kogukond tänab ja tunnustab Põlva haigla sünnitusosakonda pikaaegse, kvaliteetse, inimliku ja kogukonnakeskse sünnitusabi teenuse eest. Osakonna eest seisnud tuumikgruppi toetab ligi 10 000 allkirjastajat ja üle 3000 liikme vastavas Facebooki grupis. Aitäh sünnitusosakonna töötajatele südamega tehtud töö eest, mis on loonud aluse sellise ühtekuuluvustunde tekkimisele!

Põlva kogukond tunnustab Põlva vallavolikogu kodanike kuulamise eest

Täname vallavolikogu liikmeid, kes on astunud samme Põlva sünnitusosakonna eest seismisel. Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajate poolt antud suuniste järgi otsiti võimalusi sünnitusosakonna jätkamiseks viieks aastaks ning koostati vastav seisukoht, mis saadeti nii sotsiaalministrile kui Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatusele. Põlva volikogu esindajad Põlva haigla nõukogus tegutsesid selle nimel, et osakond esitaks lisaraha taotluse sotsiaalministrile Tanel Kiigele, kes lubas taotluse saabudes selle ka valitsusse viia.

Küsimused ja seisukohad riigi esindajatele

Põlva sünnitusosakonna sulgemisel on täielikult ignoreeritud Põlva kogukonna esitatud fakte ja argumente. Kogukond on alates suvest 2019 jäetud infosulgu, kus kirjadele, pöördumistele, seisukohtadele ja teabenõuetele ei ole Tartu Ülikooli Kliinikumist ega Põlva haiglast saabunud vastuseid. 

Küsime

  • kas valla esindajad Põlva haigla nõukogus said kõigi otsuse aluseks olevate analüüside ja dokumentidega aegsasti tutvuda?
  • kas Põlva haigla nõukogu võttis otsuse tegemiseks eksperthinnangud lisaks ka Eesti Lastearstide Seltsilt ning Eesti Ämmaemandate Ühingult, nagu kogukond meedia vahendusel palus?
  • Kuidas peaksid saama kodanikud ligipääsu otsuse aluseks olnud dokumentidele? (Juhime tähelepanu, et  AvTS § 5 lõike 1 punkti 3 kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik teabevaldajaks sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. AvTS § 5 lõige 2 sätestab, et eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist.)
  • Mida on Põlva haigla juht teinud personalipuuduse vähendamiseks Põlva haiglas oma ametisoldud aja jooksul?

Kogukonna esindajad on suhelnud väga erinevate organisatsioonide ja ekspertidega ning oleme segaduses tervishoiu valdkonnas jaguneva vastutuse üle. Seetõttu palume riiklikelt institutsioonidelt vastuseid järgmistele küsimustele:

  • kelle vastutusala on tervishoiupoliitika regionaalne mõõde?
  • kelle vastutusala on järelevalve teostamine tervishoiu poliitika kujundamise vallas?

Patsientide õigustega seoses küsime:

  • kelle poole saavad patsiendid pöörduda, kui neid on tervishoiuteenust osutades ebakohaselt koheldud?

Mõistame hukka tegevuse, mida saab nimetada statistika valikuliseks esitamiseks. Kui jutuks on Põlva haiglas toimunud sündide arv kui kompetentsi näitaja, siis tuleb see arv võtta haigla sünniraamatust, kus kajastuvad kõik sünnid (mitte Haigekassa andmebaasist, kus Venemaalt tulnud sünnitajate arv ei kajastu). Teatavasti on Põlva haigla ainus maakonnahaigla Eestis, kus ligi 35% sünnitajatest tuleb väljaspoolt maakonda, sh piiri tagant. 

Sünnitusosakonna sulgemise otsus ei sündinud üksmeelselt

Kui veel 27.10.2019 rääkis Marek Seer ERR-le antud intervjuus, et haigla nõukogus valitseb siiras teineteisemõistmine ja tehtud otsused on sündinud ilma vajaduseta hääletada, siis huvitaval kombel ei peegelda häälte jagunemine sugugi räägitud teineteisemõistmist: nii nagu Valga juhtumi puhul, jagunesid ka siin hääled võrdselt pooleks ning otsustavaks sai nõukogu esimehe, Tartu Ülikooli Kliinikumi huve esindava Seeri enda hääl. 

Sulgemisotsuse põhjendamatust näitab Tartu Ülikooli Kliinikumi pidev argumentide vahetamine

Kogu protsessi käigus ei ole Põlva haigla enamusaktsionär suutnud kogukonda veenda otsuse põhjendatuses. Argumente on pidevalt vahetatud ja diskussiooni käigus on kordamööda käinud laualt läbi järgmised põhjendused:

- pole kulutõhus

- pole kvaliteetne

- pole jätkusuutlik

- pole vaja (sünnituste arvu väidetav vähenemine)

- pole personali 

Ainus, mida keegi pole seni veel välja öelnud, aga millele kõik märgid näikse viitavat: pole tahtmist. 

Mõned neist argumentidest pole vastanud tõele (sünnituste vähenemine, teenuse kvaliteet), mõnedele on pakkunud lahendusi riik (pole raha), mõnele probleemile on kogukond leidnud lahenduse omal initsiatiivil (pediaatri leidmine). 

Kogukonnale näib, et lahenduste asemel otsitakse probleeme ja iga ära kukkunud põhjenduse asemel leitakse kiirelt uus. Ka eile ilmunud artiklist võib üllatuslikult lugeda, et sulgemispõhjustena on lisandunud kaasaegsete valutustamise meetodite (nn seljasüst) ja anestesioloogi puudumine ning verekomponentide kättesaadavus. Juhime tähelepanu, et neist kaks viimast ei ole sünnitusosakonna tööga kuidagi rohkem seotud, kui teiste elupäästvate teenuste pakkumisega. Huvitaval kombel ei saa aga ei puuduv anestesioloog ega verekomponentide kättesaadavus kuidagi takistuseks erakorralise meditsiini võimekuse suurendamisel, mida Tartu Ülikooli Kliinikumi esindaja Marek Seer tulevikus lubab.  

Oleme seisukohal, et sünnitusteenuseks vajalike spetsialistide puudumine haiglas ei ole probleemi põhjus vaid tagajärg.

Põlva haigla juhi tegevus tekitab kogukonnas küsimusi

Põlva haigla uue juhi Margot Bergmanni juhtimisel on haiglast segastel asjaoludel lahkunud või lahkuma veendud mitmeid spetsialiste, kelle puudumisega on omakorda hiljem põhjendatud osakonna töö halvamist. 21-päevase kunstliku sünnituspausi sisse mahtus ka kolm päeva, mil meeskond oli komplekteeritud ja valmis töötama, ent haiglajuht ei lubanud teenust pakkuda. Tänaseni ei ole me saanud vastust küsimusele, milline oli neil päevadel seaduslik alus osakonna suletuna hoidmiseks. Meile teadaolevalt ei tekitanud pediaatri puudumine probleeme mitte ainult sünnitusosakonnale, vaid jättis abita ka EMO-sse pöördunud lapspatsiente.

  • Küsime, kelle vastutusalasse kuulub küsimus tervishoiuteenuse osutamata jätmise kohta, kui seadusest tulenevad nõuded on täidetud, kuid meile teadmata alusel (Põlva haigla on keeldunud välja andmast) jäeti teenus osutamata ning sünnitajad suunati edasi teistesse haiglatesse?

Taastusravi teenust saanuks arendada ka sünnitusosakonna kaotamise hinnata.

Avalikkusele on kinnitatud, et sünnitusosakonna sulgemine on vajalik, et arendada teisi teenuseid. Oleme arvamusel, et taastusravi ja sünnitusabi ei ole teineteist välistavad teenused. Sünnitusosakonna sulgemisotsuse iga hinna eest läbi surumise ja osakonna meedias mustamise asemel võinuks keskenduda taastusravi arendamisele, mille jaoks kogukond juulis ka abi pakkus. Taastusravi teenuse arendamise asemel pidi kogukond (ja haigla juht) asuma hoopis pediaatrit otsima.

Kuidas kavatsetakse taastada usaldust?

Põlva kogukonna esindajad küsivad, milliseid samme plaanib Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põlva haigla juht astuda selleks, et luua dialoog kogukonnaga ning asuda taastama kogukonna usaldust Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põlva haigla juhi vastu. Juhime tähelepanu, et kogukond elab ja toimetab siin piirkonnas edasi ning ei kao maagiliselt lihtsalt ära. 

Praegu jääb mulje, et Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põlva haigla juht näevad (potentsiaalsetes) patsientides objekte, kelle arvamus ja kogemused ei ole olulised ning kelle seisukohtadega ei ole tarvilik arvestada. Ka tulevased lubatud ümberkorraldused lähtuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi enda eeldustest, mida kogukond võiks tahta, kuid kogukonnalt endalt ei ole keegi küsinud, milliseid teenuseid nad vajavad. 

Kogukonda on otsuse tegemisel täielikult ignoreeritud

Lõpetuseks küsime, kas kodanikel on õigus tervishoiupoliitikas üldse kaasa rääkida või jääb see vaid valitud ekspertrühmade pärusmaaks?“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee