Juhtkiri

Juhtkiri | Mida näitavad koolide pingeread? (2)

ohtuleht.ee, 12. november 2019, 18:40
Olgugi, et ajapikku on muudetud nii riigieksamite koondtulemuste arvutamise viisi kui ka riigieksamite korraldust, annab sellel põhinev gümnaasiumide paremusjärjestuse võrdlus aastate lõikes siiski aimdust Eesti haridusmaastiku seisust ja eelkõige seal laiutavatest kääridest. Nii on märkimisväärne, et võrreldes näiteks viie aasta taguse ajaga vaatavad esikümnest vastu suuresti ikka samad koolid ning aluminegi ots tuleb tuttav ette.

Et viimases hakkab silma nn täiskasvanute gümnaasiumide suur osakaal ei tule üllatusena, arvestades et sealsetel õppuritel võib olla möödunud põhikooli lõpetamisest pikem aeg või tuleb õpinguid ühendada tööeluga. Sama loomulik on, et tipus troonivad ammu eliitkooli maine saavutanud õppeasutused: nemad selekteerivad õpilasi katsete abil ja riisuvad koore ka kaugemalt tulevate põhikoolilõpetajate seast. Kuna maapiirkondades asuvad gümnaasiumid endale sellist valikut lubada ei saa, seletab see suurema kõikumise just keskmike seas: kooli koht pingereas konkreetsel aastal sõltub nii õpilaste valimist – üks nn imelaps lennu kohta võib kergitada kogu kooli keskmist – kui ka näiteks sellest, kuidas on kool toime tulnud meeskonna komplekteerimisega vananeva õpetajaskonna tingimustes.

Kui aga igal koolil on kehvema tulemuse seletuseks põhjendus varnast võtta, siis tõstatub küsimus, milleks neid pingeridu üldse vaja (kui ajutine eduelamus heast tulemusest välja arvata) ja kas neist osatakse õigeid järeldusi teha. Kui mitte koolide poolt, siis loodetavasti hariduselu korraldajate vaatest – riigieksamite tulemused võivad olla üheks indikaatoriks, kas riigigümnaasiumite loomine jt suured algatused on end õigustanud.

Täiesti ilma võrdlemiseta arvatavasti ei saagi. Küll aga oleks meeldiv näha, kui eksamitulemuste kõrval pühendataks sama palju tähelepanu ka koolides läbiviidavatele rahulolu-uuringute tulemustele. Edukus on kahtlemata tähtis, aga vaadakem ka seda, mis hinnaga see tuleb. Kui selleks on nõrgemate abiturientide tõrjumine, õpilaste armutu drillimine jms, mida me koolis tegelikult näha ei tahaks, on kuskil mindud selgelt liiale.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee