Poliitika

Mihhail Lotman: Reitelmann on ebameeldiv inimene, aga erinevalt Loonest pole ta Eesti riigile ohuks (36)

Viljar Voog, 12. november 2019 15:00
Mihhail LotmanFoto: Arno Saar
Kaks koalitsioonisaadikut jätsid andmata oma poolthääle Urmas Reitelmanni saamisele Euroopa Nõukogu Parlamentaalse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liikmeks. Kui Viktoria Ladõnskaja-Kubits hääletas sotsiaalmeedias järske väljaütlemisi praktiseeriva Reitelmanni vastu, siis Mihhail Lotman (mõlemad Isamaa) jäi erapooletuks. Õhtuleht palus Lotmanil oma otsust selgitada ja avaldab poliitiku soovil tema vastuse täismahus.

„Kui mina oleksin teie, siis ma esmalt küsiksin, miks ma hääletasin väliskomisjonis Reitelmanni poolt, aga nüüd ei saanud talle oma toetushäält anda. Ja on ka viimane küsimus, mis on tähtsam, aga ajakirjanduses pöörati sellele vähe tähelepanu: eelmisel nädalal valiti Oudekki Loone NATO parlamentaarse assamblee liikmeks ja siis olin ma ainus koalitsioonisaadik, kes vajutas punast nuppu (ehk andis vastuhääle – V.V). Neid asju tuleb vaadata kontekstis!

Samal teemal

Niisiis, miks ma hääletasin komisjonis Reitelmanni poolt? Sest Reitelmann oli kutsutud komisjoni ja ta andis seal (oma varasemate skandaalsete väljaütlemiste nagu näiteks „parasiteerivad tiblad“ ja „mugavusprussakad“ kohta – V.V) selgitusi. Ta rääkis, et kirjutas neid asju kinnises Facebooki grupis, et ta on vabandanud ja et ta rohkem nii ei tee. Ja mis on veel väga oluline: ta ütles, et on tööks ENPAs hästi ette valmistunud ja motiveeritud. Seepärast hääletasin toona tema poolt.

Aga niipea, kui ta oli uksest välja tulnud, siis ta ütles, et esiteks, enam ta vabandama ei hakka, teiseks, et ENPA on mõttetu koht, ja kolmandaks, et ega ta üldse väga ei tea, mis asi see ENPA on. See tähendab, et kas inimene üldse ei vastuta oma sõnade eest või ta ei räägi tõtt. Ja see on põhjus, miks ma praegu tema poolt ei hääletanud.

(Lotman paneb siin ühte patta mitu Reitelmanni erineval ajal tehtud väljaütlemist – ENPA kohta avaldas EKRE poliitik kriitilist arvamust pärast väliskomisjonis toetuse saamist, aga uuesti vabandamisest keeldus ta mitu päeva enne komisjonis toimunud hääletust.)

Kas kollane või punane nupp, sellel suurt vahet pole, aga miks ma punast ei vajutanud? Sest ma tahtsin näidata, et Reitelmanni ENPAsse saatmine on täiesti teisejärguline võrreldes otsusega teha Oudekki Loonest NATO PA delegatsiooni juht.

Reitelmann ei ole kõige meeldivam inimene, mulle ta ka ei meeldi, aga ta ei ole Eesti riigile ohtlik. Aga me saadame Eestist NATO PA delegatsiooni juhiks Loone, kes on NATO vaenlane või ütleme siis vastane, kes kasutab oma väljaütlemistes retoorikat, mis on tulnud idapiiri tagant, ja ei pane isegi seda tähele. Ta küll lubas, et hakkab seal esindama Eesti valitsuse seisukohti, aga tema retoorikas näen ma ühe teise valitsuse seisukohti. Seetõttu vajutasin ma tema puhul punast nuppu.

(Loonelt küsiti väliskomisjonis, kas Venemaa on Ukrainas agressorriik. Väljavõte koosoleku protokollist: „Oudekki Loone rõhutas, et ta kindlasti toetab Eesti ametlikke positsioone. Ta väldiks Venemaa puhul sellise termini kasutamist, mis puudutab Ida-Ukraina konflikti. Donbassis ja Luganskis toimuvat konflikti oleks Ukraina võimudel ja Euroopa Liidul olnud võimalik vältida. Loone väljendas selget seisukohta, et Krimmi konfliktis on Venemaa agressor. Ta lisas, et Venemaa käitub sellisena nagu ta on ning meie ja NATO peame käituma nii, et vältida olukorra halvemuse suunas eskaleerumist.“)

Ka on oluline vahe, et Loone pole tavaliige vaid delegatsiooni juht. Ta ütles, et Eestis suhtuvad paljud inimesed NATOsse kriitiliselt – see vastab tõele ja pluralismist lähtudes võiks selline inimene delegatsioonis olla. Kuid mitte selle juhina!

Kui ka härra Reitelmanni oleks valitud juhi kohale, siis oleksin samuti vastu hääletanud. Ta pole kõige meeldivam inimene. Ma saan aru opositsiooni seisukohtadest. See, mida nad teevad, pole lihtsalt kius. Härra Reitelmann rikub välismaal Eestist maalitud mõnusat pilti. Aga äkki see pilt oligi veidi ilustatud ja just praegu läheb ta adekvaatsemaks.“

Mihkelson: tegu polnud Reitelmanni isikuküsimusega

Reitelmanni ENPA delegatsiooni liikmeks nimetamine pakkus riigikogu istungil ja ka hääletuse järel koridorides palju kõneainet. EKRE esindajad tõid välja, et alati on iga partei ise valinud, keda välisdelegatsioonidesse määratakse, ja kõik ülejäänud poliitjõud on otsusega vaikimisi nõus. Reitelmanni puhul läks aga esmakordselt suuremaks kismaks.

Reformierakondlase Marko Mihkelsoni sõnul ei olnud Reitelmanni ENPA delegatsiooni liikmeks valimisel küsimus pluralismis – et esindatud oleks erinevad poliitilised vaatenurgad. „Küsimus oli selles, kas me legaliseerime sellise sõnavara kasutamise poliitilises debatis või mitte. Tänane riigikogu otsus koalitsioonierakondade enamuse häältega kahjuks legaliseeris selle, et me võime kasutada rassistlikku kõnepruuki kas teisi rahvaid solvates või ka poliitilises debatis oponente nii nimetades, nagu Reitelmann on teinud. Aga veelkord, see pole ühe inimese personaalküsimus, vaid väga põhimõtteline otsus Eesti demokraatlikus debatis.“

Mihkelson on samuti väliskomisjoni liige ja just tema küsis Loonelt eelmainitud Ukrainat ja Venemaad puudutava küsimuse. Reformierakondlane ei nõustu Lotmani hinnanguga, et Loone varasemad arvamused NATO teemal ja tema nüüdne valimine selle parlamentaarse assamblee delegatsiooni juhiks oleks vähem kajastust leidnud kui Reitelmanni saaga.

Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid nõustub samuti, et tegu on kehva võrdlusega. „Ma väga austan Mihhail Lotmani, ta oli Tartu Ülikoolis minu õppejõud, aga tema, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa ja mõne teisegi saadiku vabandused, miks nad seda koalitsiooni toetavad, jäävad aina õhemaks ja vähemusutavaks. Ei saa olla korraga koalitsioonisaadik, toetada seda kõige olulisematel, usaldushääletustel, aga siis olla koalitsiooni aetava poliitika vastu.“

Karilaid: loodetavasti Lotman vabandab

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ei olnud koalitsioonipartner Mihhail Lotmani kriitikaga Oudekki Loone suunal päri. „Kahetsusväärne, et kolleeg Lotman nii suvaliselt sõnu pillub. Riigivaen on karistatav ja Eestis on igati pädevad organid sellise meelsuse või vaenuliku tegevuse tõestamiseks. Oudekki sai 50 riigikogu liikme usalduse, see on märk. Loodan, et Mihhail vabandab Oudekki ees ja arendab endas sallivust erinevate maailmavaadete suhtes,“ kommenteeris Karilaid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee