Maailm

TAHATE VÕI MITTE! Türgi asus vangi võetud ISISe terroriste lääneriikidesse tagasi saatma (18)

Toimetas Greete Kõrvits, 11. november 2019, 19:34
Illustreeriv foto. Vahistatud ISISe terrorist (keskel, kott peas) Afganistanis. Läänemaailm ei taha ISISlastega eriti tegeleda.Foto: AFP/Scanpix
Türgi valitsus andis teada, et asus tagasi saatma kunagi Läänest terroristide ridadega liituma suundunud ISISlasi. Need terroristid on aga Euroopa luure andmeil just need kõige ohtlikumad, sõjas karastunud ja kalestunud.

Põhja-Süürias sõjakäiku tegeval Türgil on plaan tagasi (peamiselt Euroopasse) saata kusagil 2500 terroristi, vahendas Türgi telekanal TRT Haber. Selle arvu ISISe välisvõitlejaid väitis Türgi käes vangis olevat president Recep Tayyip Erdogan. Ta ei täpsustanud, kas need on terroristid, kes kinni nabitud Süürias või juba Türgi pinnal. Ankara teadaanne oli rohkem võidukas kui detailne.

Süüria koalitsiooniväed (lüh. SDF), peamiselt kurdi rahvusest võitlejad aga hoidsid kuni türklaste rünnakuteni oma vangilaagrites enam kui 12 000 terroristi, kellest vähemalt 4000 pärit lääneriikidest, kirjutab BBC. Lisaks veel kümned tuhanded terroristide sugulased-naised-lapsed, keda hoitakse mõistagi meestest eraldi. 

Türgi igatahes teatas, et vangistatud terroristide valvamise ja haldamise eest vastutavad nüüd nemad. Probleem on iseenesest ülitõsine, sest üldiselt ei soovi lääneriigid enda juurest terroristide rüppe põgenenud meeste ega ka nende järglastega eriti tegemist teha.

Samal teemal

Kodakonsuseta ohtlikud tüübid

Et terroristide kodumaale tagasitulekut vältida, võtavad mitme riigi valitsused neilt lihtsalt kodakonsuse ära. Ankarat see aga ei heiduta: saadame terroristid tagasi, kust nad tulid, olgu nad enam päritolumaa kodanikud või mitte. Siin võib muidugi ennustada võimalikke segadusi, kui terrorist võib väita end kusagilt mujalt pärit olevat.

Need terroristid on ka kõige ohtlikumad. Euroopa luureorganisatsioonide andmeil on just ISISe viimaseid päevi Süürias näinud inimesed kõige räigemate kuritegude tunnistajateks (ja sageli sooritajateks). Sõjategevuses kalestunud isiksused, vangisistumise ning kaotuste alandused ja äärmuslikud vaated on erakordselt ohtlik kokteil. Väljaanne Der Spiegel kirjutas, et Saksa korrakaitsjate hinnangul on umbes kolmandik kurdide vanglates istuvaid Saksa päritolu terroriste võimelised uusi vägivaldseid kuritegusid korda saatma.

Omaette ebamugavuseks lääneriikidele on terroristide lapsed ning kuidas neisse suhtuda. On nad süütud vanema(te) päritolumaa kodanikud, konflikti ohvrid või siiski potentsiaalselt ohtlikud elemendid? Vähesed riigid tunnevad nende laste vastu aktiivset huvi, enamasti lähenevad kohtud neile juhtumipõhiselt, mitte mingi üldise poliitika või plaani raames. Üks lahendus oleks lubada kodumaal elavatel vanavanematel ja onudel-tädidel lapsed oma hoole alla võtta. Võib-olla mõnevõrra üllatuslikult on organisatsiooni Human Rights Watch andmeil selles praktikas kõige aktiivsem riik Venemaa. Valdav osa terroristide lapsi on alles päris väikesed.

Türgi eesmärgid: vabaneda süüria põgenikest ja kurdi võitlejatest

Näib olevat nii, et juba enne USA president Trumpi teadaannet, et ameeriklased hakkvad Süüriast taanduma, leidsid kurdi võitlejad, et liitlased on nad suuresti üksi jätanud. Ameeriklaste lahkumises näevad kurdid suurt reetmist. Türklased tungisid kohe pärast Trumpi teadaannet Põhja-Süüriasse põhjendusega, et võitlevad terroristide vastu ning loovad puhvertsooni, kuhu majutada paar miljonit Türki põgenenud süürlast. Kuid ka relvastatud kurdid on Türgile pinnuks silmas, pealetung nõrgestaks neid ning puhvertsoon eraldaks Süüria kurdi võitlejaid ka võimalikest mõttekaaslastest Kurdi Töölisparteis, mis on Ankara silmis terroristlik organisatsioon.

Lisaks pettumusele seoses kurdi liitlastega tekkis läänemaailmas otsekohe ka mure just ISISe terroristide pärast – kes neid enam valvab, kas nad pääsevad laia ilma peale välja uusi kuritegusid sooritama?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee