Eesti uudised

KATSEJÄNESTE TRAAGIKA: halvasti korraldatud töö pureb elanike usku nutikatesse kortermajadesse (39)

Asso Ladva, 8. november 2019, 19:00
KAKS AASTAT ON LIIG, MIS LIIG: Tartu nutika linna renoveerimisprojekt on veninud ja tõmmanud pingule mitmete elanike närvid.Foto: Aldo Luud
„Oleks ma teadnud, millist nii-öelda kuldmuna meile serveeriti ja millist vaeva see asi põhjustab, ma poleks elu sees sellega kaasa läinud,“ kirub Tartu korteriühistu juht, kelle maja sai osaliseks Balti uuringute instituudi veetavas ja Euroopa Liidu rahastatud SmartEnCity projektis.

Selle projektiga muudetakse tükike Tartu kesklinnast nutikaks linnaosaks, mis peaks tarbima vähe energiat. Osa sellest projektist on 16 hruštšovkaks kutsutava poole sajandi vanuse kortermaja täielik renoveerimine ja sisustamine udupeene tehnikaga. Enamik maju liitus projektiga 2017. aasta kevadel. Tähtaeg oli 2019. aasta juuni lõpp.

Üllatusi kõigile

Samal teemal

„Meil oli üllatuste maju. Näiteks paigaldas ehitaja ühes majas kaablid valesse kohta ja teises jäeti kaablid markeerimata,“ selgitab Tõnis Eelma, kes jälgib projekti poolt nutiseadmete paigaldust. „Kui siia liita veel kogu eelnenud renoveerimisprotsess, mis on kõigile elanikele stressirohke, siis pahandada sai nutikodu paigaldaja. Ega me ise ka olukorra üle rõõmsad ole.“

„Tulid mingid mehed ja küsisid, kust me kaablid veame,“ imestab nimetuks jääda soovinud korteriühistu juht. „Ütlesin, et see ei ole paneelikas, siin pole torudele ega kaablitele šahti, iga kaabel tuleb eraldi läbi lagede viia. Kus nad projekteerimise ajal ometi olid?“

Kuperjanovi 2 korteriühistu juhatuse liikme Tõnu Intsu sõnul nende maja sellise probleemiga kokku ei puutunud, sest projekt oli korralikult koostatud ja kogu kaabelduse tegid ehitajad.

Kõiki projektis osalevaid maju renoveerib Balti Vara Fassaadid koos alltöövõtjatega, tarkvara paneb kokku ja seadmed tarnib EnLife, seadmeid paigaldavad aga järgmised firmad. Neil on segadustes kõige vähem süüd, aga nad said enda kaela kõige suuremad sajatused.

Mitu tigedaks aetud ühistujuhti ei soovi ajalehes näha enda nime ega maja aadressi, sest nad on peaaegu kõigi projekti vedavate inimestega tülli pööranud. Kuid süsteem on vaja käima ja rahu majja saada, seepärast ei taheta suhteid pöördumatult tuksi keerata.

Hilinemised igal pool

Nutika maja mõte on selles, et elanikud saavad ise toasooja ja ventilatsiooni reguleerida, samas hoiab süsteem elanikke pidevalt kursis sellega, kui palju nad tarbivad vett, kütet, gaasi jms energiaga seonduvat. See peaks aitama inimestel raha kokku hoida ja vähendama energiatarbimist vähemalt poole võrra.

Vestlusest viie projektis osaleva ühistu juhtidega selgus, et tööd hilinevad kõikjal. Mõnes majas on andurid ja seadmed paigas, kuid pole veel süsteemi lülitatud, mõnes majas on paigas vaid üksikud andurid. Kõik tähtajad on üle lastud. Ehk nagu üks majaelanik olla ironiseerinud: „Sõnapidajad mehed, lubasid jaanipäevaks lõpetada: järgmisel aastal tuleb jälle jaanipäev!“

„Suures plaanis oleme ajagraafikust maas,“ tunnistab projekti koordinaator Rene Tõnnisson Balti uuringute instituudist. „Lähema paari nädala jooksul peaksid esimesed majad süsteemina tööle saama. Kui mingeid suuri ootamatusi ei tule, siis aasta lõpuks peaksid kõikide majade nutilahendused töötama.“

Tõnis Eelma lisab, et targa linna projektis osalevatest majadest ühes pole renoveerimine veel alanud ja kahes on ehitustööd algusjärgus, kuid ülejäänud kuraditosin maja on nutiseadmetega enamikus varustatud. „Novembri lõpuks tahaks valmis saada,“ sõnab ta. „Ega me töid enne vastu ei võta, kui kõik korras on, seega aasta lõpuks kindlasti.“

Puudub leping

Kõik ühistujuhid ütlevad, et  kortermaja renoveerimine on väga keeruline ja närvesööv protsess. Ehitajatega saadakse hakkama, sest leping paneb asjad paika. Kui on mingi jama, siis see lahendatakse. Suure jama korral lastakse ümber teha. Nutinduse tegijatega aga ühistul mingit suhet ei ole ja seepärast puudub mitme maja elanikel ülevaade, mis seisus asjad on, millal ja kuidas midagi juhtub.

Eelma sõnul ei ole ühistutel tõepoolest nutikodu paigalduseks lepingut, kuid see-eest said nad renoveerimiseks toetust Tartult. Linna toetuse tingimuseks oli, et majja paigaldatakse nutiseadmed, mis on ühistule tasuta.

„Minu kontakte on jagatud kõigile,“ ütleb Eelma. „Mina olen vahenduslüliks. Nii et võite ühistujuhid minu kallale ässitada.“

„Kõige hullem on see, et iga jubinat käiakse eraldi panemas,“ vangutab nördinud ühistujuht pead. „Kaua peavad inimesed ennast töölt ära küsima? Selline jupitamine ja ümbertegemine tähendab seda, et üks korter ei lase enam mitte ühtegi võõrast sisse, tal on kopp ees. Osa asju on sinna korterisse panemata ja ma ei tea, kuidas nad meie maja nüüd üldse tööle saavad.“ Tema sõnul peaks olema loogiline, et koostatakse seadmete komplekt, lepitakse aeg kokku ja lennatakse peale kas või terve brigaadiga, et kõik saaks ühekorraga tehtud.

Iga maja erinev

Tõnnissoni sõnul võtab aega seegi, et majades on erinevad lahendused: mõnes suhtleb süsteem andurite ja mõõtjatega traadivabalt, mõnes kaabli vahendusel. On ka kombineeritud lahendusi.

„Andurid ja asjad on peale pandud, aga nutindus ei tööta,“ ütleb Tõnu Ints. „Kaugloetavad veemõõtjad edastavad andmed kusagile pilve, aga füüsiliselt veenäite võtta ei saa. Praegu oleme korteritele arveid koostanud maja üldkulu ja korterite keskmise veekulu järgi. Aga kui viimaks tegelikud näidud kätte saab, siis võib mõnele korteriomanikule tulla ebameeldiv üllatus.“ Intsi sõnul ei tea korteriomanikud oma veetarbimist juba märtsist saadik.

Nurisemise kõrval on aga üks asi, mida ühistute juhid üksmeelselt kiidavad: katusele pandud päikesepaneelid. Need, kes on arvet pidanud, ütlevad, et päikeseenergia annab enam-vähem nii palju elektrit, kui on vaja ventilatsioonile, erinevatele pumpadele ja seadmetele ning ühiste ruumide valgustamiseks.

Ambitsioonikas: renoveeritud majad tarbivad kuni 70 protsenti vähem energiat

„Me oleme seadnud sihiks, et projekti käigus renoveeritud majades väheneb energia tarbimine 60–70 protsenti. Kahe järgmise aasta jooksul peame igal kuul näitajaid vaatama ja eks siis selgub, kas me selle eesmärgini jõuame,“ ütleb SmartEnCity projekti koordinaator Rene Tõnnisson ja lisab, et kui juba poole võrra vähem energiat kulub, on seegi saavutus.

Tema sõnul on projekti vastu Euroopas väga suurt huvi tuntud ja Tartusse on oodata paljude linnade delegatsioone. Niigi turri aetud elanikke ei tohiks külalised häirida, sest Tõnnissoni sõnul on renoveeritavates majades kümmekonna korteri omanikuks Tartu linn ja ühes neist seatakse sisse nii-öelda näidiskorter.

Elanikelt palub Tõnnisson kannatlikku meelt, sest seda tüüpi lahendusi pole vanadele majadele varem tehtud: „Kuna standardlahendusi ei ole, siis paratamatult võtab kogu ettevõtmine aega.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee