VASSIB EDASI: Mary Kross räägib avalikult, kuidas teda rünnati, mis sest, et prokuratuur tõestas, et ta andis valeütlusi.Foto: Jörgen Norkroos
Kristjan Väli, Margus Järv 7. november 2019 21:45
Mary Krossi kohtusaaga ja selle oportuniteediga lõpetamine on tekitanud hulganisti küsimusi valeütluste andmist puudutavate kohtuasjade teemal. Justiitsministeeriumi viie aasta ja kümne kuu statistika näitab, et Krossi juhtum pole iseenesest erandlik ning ligi kolmandik kõigist kaasustest lõpetatakse oportuniteediga.

Mary Krossi kohtusaaga ja selle oportuniteediga lõpetamine on tekitanud hulganisti küsimusi valeütluste andmist puudutavate kohtuasjade teemal. Justiitsministeeriumi viie aasta ja kümne kuu statistika näitab, et Krossi juhtum pole iseenesest erandlik ning ligi kolmandik kõigist kaasustest lõpetatakse oportuniteediga.

Viimase viie aasta ja kümne kuu jooksul on kohtusse jõudnud 226 kriminaalasja, mis puudutavad valeütluste andmist. Neist 83 korral ehk pea ühel kolmandikul kõigist kaasustest on kriminaalmenetlus lõpetatud oportuniteediga avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

Kuidas siis ikkagi kõik välja näeb – kes paneb paika, millisel juhul on mõistlik kohtuasi lõpetada ning millisel juhul tuleb kaasus viia üldmenetlusse? Päevalehele antud intervjuus ütles staažikas kohtunik, et oportuniteediotsustus on lõppastmes kohtuniku teha ja just temast sõltub, kas ta kinnitab prokuröri taotluse menetlus lõpetada. Küll aga on sellisel puhul vaja välja tuua asjakohased põhjendused.

Edasi lugemiseks: