Laps vajab ka pärast lahutust mõlemat vanemat. Lapsevanematel on seda mõistes võimalik omavahel ilma kohtu abita selgeks rääkida, kui tihti ning millal elab laps edaspidi isaga ning millal emaga. Foto: Ronalds Stikans/Panthermedia
Kristiina Tilk 7. november 2019 17:05
Üha sagedamini jõuavad avalikkuse ette lood lapsevanematest, kes pärast lahkuminekut kulutavad kohtuuksi, et kindlaks määrata suhtluskorda lastega. Eesti kohtud lahendavad aastas umbes 300 säärast vaidlust. Õhtulehes jagavad seekord oma kogemusi lapsevanemad, kes on suutnud lapsi puudutavad kokkulepped sõlmida kohtu abita. Kuidas saada asjad toimima iseend säästes ning eelkõige laste vajadusi arvestades? 

Üha sagedamini jõuavad avalikkuse ette lood lapsevanematest, kes pärast lahkuminekut kulutavad kohtuuksi, et kindlaks määrata suhtluskorda lastega. Eesti kohtud lahendavad aastas umbes 300 säärast vaidlust. Õhtulehes jagavad seekord oma kogemusi lapsevanemad, kes on suutnud lapsi puudutavad kokkulepped sõlmida kohtu abita. Kuidas saada asjad toimima iseend säästes ning eelkõige laste vajadusi arvestades? 

„Ei tohi lasta emotsioonidel end juhtida. Peab oskama iseenda ninaotsast kaugemale näha ning mõistma, et sooviga kätte maksta ei jõua kaugele,“ teab kahe lapse ema Annika. 

Annika ütleb, et kui abikaasa seitse aastat tagasi tuli tema juurde jutuga, et tahab lahutust, oligi tema üks esimesi mõtteid, kuidas minna edasi viisil, et lastele jääksid alles mõlemad vanemad. 

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99