Maailm

30 AASTAT BERLIINI MÜÜRI LANGEMISEST: meeles peetakse ka Balti ketti (6)

Viljar Voog, Berliin, 7. november 2019, 13:00
Eesti välisminister Urmas Reinsalu kolmapäeva õhtul Berliinis Balti ketist rääkimas.  Foto: Viljar Voog
Berliini müüri langemine 9. novembril ei olnud mõistagi ainus 1989. aasta suursündmus, mis andis märku idabloki peatsest lõpust. 23. augustil ühendasid inimesed üle kolme liiduvabariigi käed meeleavalduseks, mis sai tuntuks Balti ketina.

Suure vabanemisjuubeli eel meenutati ka Berliinis seda, mis Baltikumis korda saadetud. Samal ajal, kui Gethsemane kiriku seinale manati kaadrid Saksamaa ühinemisest, toimus kolmapäeval pühakojas aruteluõhtu Balti keti üle. Avasõnad ütles Eesti välisminister Urmas Reinsalu, kes teenis sõnadega „Meine Brüder und Schwestern!“ ehk „Mu õed ja vennad!“ ära heakskiitva aplausi.

Samal teemal

„Iga rahva jaoks on kordumatu see vabaduse tunne, mida tema ise on teel vabaduseni ise läbi elanud. Aga kindlasti on see tunne sarnane,“ võrdles Reinsalu Õhtulehele kahte suursündmust. „Meie rahva jaoks on kordumatu see tunne, et me saime vabaks, me saime Vene väed välja, aga kindlasti oleks mõeldamatu, et Vene väed oleks lahkunud ja meie saanuks kuuluda täielikult lääne kogukonda, kui poleks Saksamaad ühendatud.“

Kesknädalal oma Saksa ametivennaga kohtunud Reinsalu naaseb koos Euroopa Liidu ja USA kolleegidega Berliini laupäeval toimuvateks juubelipidustusteks. „Kogu see nädal näitab, kui tõsiselt Saksa rahvas seda võtab. Eks see on nagu meie endagi minevikuga: kui tekib ajalooline perspektiiv, kui sündmustest on möödas juba inimpõlv, siis need asetuvad hoopis uude ja suuremasse konteksti. See on nagu kirikugagi – lähedalt vaadates ei pruugi sa selle maja tähendusest arugi saada, aga mõnisada meetrit kaugemalt tajud, kui suur ja tähtis see tegelikult on,“ sõnas Eesti välisminister.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee