Poliitika

Peaminister Ratas annab luiskavatele ministritele andeks (128)

Johanna-Kadri Kuusk, 6. november 2019, 11:59
Peaminister Jüri RatasFoto: Robin Roots
Riigikogu iganädalases infotunnis on saadikutel võimalus ministritele küsimusi esitada. Kui seni on opositisoon boikoteerinud Jüri Ratast sellega, et ei küsi temalt ühtegi küsimust, siis täna saab peaminister korralikult selgitustööd teha.

Päevakorras on korduvateks teemadeks valetamine, väärtusküsimused ja apteegireform.

Reformierakonna juht Kaja Kallas tõi välja Ratase enda sõnad, et valetamisel ei ole poliitikas kohta. Samas tõi Kallas mitu näidet sellest, kuidas on valetanud ja sellega vahele jäänud EKRE ministrid Mart ja Martin Helme ning Mart Järvik. Kas neid ootab sama saatus, mis Kert Kingot?

„Valetamisel loomulikult poliitikas kohta ei ole. Sellest tulebki lähtuda.
Loomulikult peaministri roll on see, et valitsus töötaks ühtse meeskonnana ja ei oleks valesid, aga peame arvestama, et kui tulla valitsusse täiesti rohelistena, siis on kahtlemata see tunnetus, kui suur on poliitiku sõna kaal, hoopis teine kui näiteks teil, võimul olnud Reformierakonnal. Nad on tunnistanud, et nad on eksinud ja proovivad tulevikus paremini teha. Kui nad tunnistavad süüd ja ei teinud tahtlikult valet, siis tuleb neile uus võimalus anda,“ selgitas peaminister. Rääkides Kert Kingost, märkis Ratas, et endine väliskaubandus- ja infotehnoloogia minister oli omal algatusel lahkunud.

Eraldi toodi välja maaeluminister Mart Järvikut, kelle teod ja väited listeeriaskandaalis on tekitanud rohkelt küsimusi. Reformierakondlane Urmas Kruuse märkis, et minister on teemaga seoses sulaselgelt valetanud ja pöördus küsimusega peaministri poole. „Kas olete selle teemaga tegelenud? Kas nõustute, et Järvik on olnud vassiv?“

Jüri Ratas märkis, et listeeriaskandaali valguses on kõige peamisem see, et toiduainete ohutus nii tööstuses kui kaubanduses oleks tagatud ja müüdav toit oleks kõigile ohutu. „Teiselt poolt ütleb meie rahvatarkus, et valel on lühikesed jalad. Küsisite, kas üks pool on vassinud. Neid intervjuusid on olnud maaeluministriga mitmeid. Täna mulle teada oleva info põhjal ei saa ma öelda, kas minister Järvik on vassinud. Olen nõus, et selles teemas on veel mitmeid küsimusi, mille kohta peab andma minister Järvikule võimaluse selgitusi anda,“ vastas Ratas Kruusele.

Kas ühiskonna sidusus on ohus?

Küsimuse tõstatas sotside juht Indrek Saar, kes tuletas peaministrile meelde, et too oli lubanud seista sidusa ja kokkuhoidva ühiskonna eest. Küll aga on Saare sõnul selle eesmärgi vastu töötanud EKRE, kelle hambusse on jäänud naistearstid, teadlased, lasteta naised, teise seksuaalse sättuvusega inimesed ja teise nahavärviga inimesed. Saar viitas viimase aja meeleavaldustele, mida konservatiivid on käinud LGBT+ kogunemiste vastu korraldamas. „Mida te peaministrina teete, et ühiskonda sidusamaks teha?“ 

„Ma ei nõustu sellega, et sidususe mõõdupuu on ainult EKRE. Mida laiemapõhjalisem on koalitsioon, seda paremini suudab ta edastada ühiskonna erinevate gruppide soove. Kompromiss leitakse koalitsiooni sees. Meil on täna koalitsioonis kaks konservatiivset ja üks liberallne erakond ja see on meie valitsuse tugevus,“ kinnitas peaminister.

Ratase sõnul on demokraatlikus ühiskonnas meeleavaldused lubatud ja ta ei saa neid hukka mõista. Ta lisas, et teine tera on siis kui meeleavaldusest saab kas verbaalne või füüsiline rünnak. „Peab tegema nii, et seda Eestis ei juhtuks. Loomulikult peab seksuaalvähemusi ka kaitsma,“ kinnitas ta.

Millised on arengud apteegireformiga?

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut tõstatas apteegireformi teema. Saadik tõi välja, et jaeapteekide ja haiglaapteekide sissetuleku erinevaud on 10 protsenti. Monopolide positsiooni saavutanud kaks suuremat jaeketti teenivad suurema kasumi patsiendi taskust. „Kas apteegireformiga peaks siiski lõpuni minema,“ uuris Sikkut.

Sotsiaalminister Tanel Kiik tunnistas, et ravimiturg ja sealsed hinnad on Euroopas ja tegelikult terves maailmas probleemne. „Eestis reguleeritakse hinda nii, et ladu seab oma hinna ja hulgimüüja seab selle põhjal oma hinna. Eelmise valitsuse ajal läks hästi see, et määrasime retseptiravimi hüvitise. Riik panustab kokku 146.5 miljonit eelmisel aastal ja lisaks 70 miljonit haigekassa kaudu. Kindlasti on arenguruumi hindade läbipaistvuse osas. Kasumi teenimises ei ole midagi halba, aga peab olema kehtestatud õiglane hind,“ sõnas ta.

Välja on käidud ka võimalus viia ravimite müük apteekidest väljapoole ehk tanklatesse ja toidupoodidesse. Sellega polnud Kiik nõus. „Mina isiklikult seda ettepanekut ei toeta. Sellega kasvaks üleliigne ravimite tarbimine ja me tekitaks sellega probleemi maapiirkondades, kus juba praegu on mitmeid apteeke tegutsemas missioonitundest. Neilt käivet veel vähemaks võtta oleks vale.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee