Hasartmängu korraldajate liidu direktor: kasiinoskäija on keskmisest jõukam
OMAPÄRA: mida vaesem ja venekeelsem piirkond, seda rohkem kasiinosid
Kui üle kümne aasta tagasi oli Eestis ligi 300 kasiinot, siis tänaseks on nende hulk langenud 51-le. Kesk-Eestis, Läänemaal ega saartel ei ole enam ühtegi kasiinot. Lõviosa neist on kanda kinnitanud madalama elatustasemega piirkondades, kus elab palju vene keelt kõnelevaid inimesi. Ainuüksi Lasnamäe, Mustamäe ja Ida-Virumaa peale koonduvad kokku pooled kõigist kasiinodest.
Eesti 51 kasiinost üle kolmandiku asuvad Tallinna magalarajoonides. Lasnamäel on 8 kasiinot, Mustamäel 7. Ida-Virumaal on aga rohkem kasiinosid kui üheski teises maakonnas peale Harjumaa. Narvas on neid kolm, Jõhvis kaks ja Kohtla-Järvel üks. Tartumaal ja Pärnumaal kahepeale kokku on vaid üks kasiino rohkem kui Ida-Virumaal üksi. Väiksemates linnades on kasiino alles vaid Viljandis ja Rakveres.
„Ei ole saladus, et vene rahvusest inimesed kipuvad eestlasest temperamentsemad olema ja õnnemängudki tõmbavad neid rohkem,“ tõdeb hasartmängu korraldajate liidu direktor Tõnis Rüütel, ent möönab, et rahvuspõhist kasiinokülastajate statistikat Eestis ei tehta.