Eesti uudised

Ülikoolide õppejõud: plaanitav lasteaia riiklik õppekava eirab seadusi ja laste õigusi (16)

Toimetas Marvel Riik, 4. november 2019, 16:32
Õppimine läbi mängu peaks olema alushariduses läbiv põhimõte, ütlevad pedagoogid. Lasteaia riikliku õppekava tööversioonis käsitletakse mängu ja õppimist, neid selgelt eristades. Pilt on illustratiivne.Foto: Priit Simson / Ekspress Meedia
Tallinna ja Tartu ülikoolis pedagoogikavallas tegutsevad õppejõud on haridus- ja teadusministeeriumile saatnud avaliku kirja, kus toovad välja, et vastvalminud „Lasteaia riikliku õppekava“ tööversioon on vastuolus inimõiguste ja Eesti alushariduse seniste suundadega. Akadeemikute hinnangul tuleks selle õppekava arendustöö lõpetada ja pöörduda tagasi esimese töövariandi juurde, mille koostamise juures olid ametis pedagoogid.

Õhtuleht avaldab pedagoogide kirja ministeeriumile järgnevalt täismahus.

Samal teemal

 Valmimisprotsess

1. Dokumendi valmimise protsess ei olnud läbipaistev ega demokraatlik. Taunimisväärne on, et antud tööversiooni väljatöötamisse ei kaasatud alushariduse valdkonna ekspertideks aineliitude või ühenduste esindajat ega õpetajahariduse eest vastavate ülikoolide alushariduse valdkonna esindajat.

2. Töörühma koosseis on alushariduse kontekstis arusaamatu ja selle moodustamise protsess ei olnud avalik. Töörühma moodustamiseks ei kuulutatud välja konkurssi erinevalt esimese töörühma moodustamisest ja töörühma liikmete valikukriteeriume ei avalikustatud. Vaid üksikud töörühma liikmetest on olnud seotud alushariduse valdkonnaga.

3. Arusaamatu on õppekava uue versiooni koostamise lähteülesanne. Selle asemel, et arendada edasi kehtivat koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava eesmärgiga viia see vastavusse kaasaja ootustega, loodi uus õppekava tööversioon, mille puhul ei ole esitatud uuringuid, põhjendusi ega argumente, mis näitaksid vajadust kehtivast õppekavast kontseptsiooni poolest hoopis erineva õppekava loomiseks.

Dokument on vastuolus Euroopa Liidu ja Eesti hariduse strateegiliste dokumentide ja inimõigustega

1. Uue õppekava tööversioonis on seisukohti, mis on vastuolus inimõiguste ja lapse õigustega, diskrimineerib kaks- ja muukeelseid peresid.

2. Uus õppekava tööversioon ei ole kooskõlas kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega.

3. Uus õppekava tööversioon on vastuolus Eesti elukestva õppe strateegiaga 2020. ja 2035. aasta haridusstrateegia visioonidokumendiga ning nüüdisaegse õpikäsituse mudeliga. Samuti Euroopa Liidu strateegia- ja poliitikadokumentidega.

4. Tööversioon ei ole kooskõlas tänapäevaste õpikäsituse põhimõtetega, mille eesmärk on kujundada avatud, koostöised, julged, vastutusvõimelised, ennastjuhtivad ja elukestvale õppele orienteeritud õppijad. Tööversioon tugineb täiskasvanukesksele kasvatusele. Nüüdisaegne kvaliteetne alusharidus juhindub aga kogu maailmas lapsest lähtuvast kasvatusest.

Dokument on vastuolus teadusuuringute tulemustega

1. Õppekava tööversiooni teaduspõhisus ja tõenduspõhisus on küsitavad, ühelegi kasutatud allikale ega kasutatud uuringule ei ole viidatud. Paljud esitatud seisukohad ei ole kooskõlas nüüdisaegsete seisukohtade ja uuringute tulemustega (kvaliteetne alusharidus, 21. sajandi oskused).

2. Õppimine läbi mängu peaks olema alushariduses läbiv põhimõte. Nimetatud dokumendis käsitletakse mängu ja õppimist, neid selgelt eristades. Õppekavas kirjeldatakse ainult õppemängu kui ainsat mängu liiki.

3. Puudulik arusaam õpikäsitusest tuleb välja üldoskusi käsitlevas osas, mille struktureerimata loetelu näitab , et puudub arusaam, mis on lapsele eakohane ja oluline.

4. Uuringud viitavad sellele, et õpetaja autonoomial on oluline roll õppekava rakendamisel. Käesolev tööversioon aga kirjutab õpetajale liigse detailsusega ette, mida ja kuidas peab õpetama või milline peab olema õpikeskkond.

Dokument on vastuolus Eesti alushariduse seniste suundumustega

1. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) rakendamiseks on loodud tugimaterjalid. See võimaldab lasteaedadel, kes tuge vajavad, juhiseid kasutada, kuid ei sätesta neid kohustuslikult kõigile, andes õpetajatele pedagoogilist vabadust. Õppekava uuest versioonist jääb mulje, et ei usaldata lasteaiaõpetajat kui professionaali, kes on saanud vajaliku ettevalmistuse, sh kutse „õpetaja, tase 6“. Seeläbi avaldatakse selle dokumendiga umbusaldust ka lasteaiaõpetajate ettevalmistusele ülikoolides.

3. Alusharidus on haridus sünnist kooliminekuni. Leiame, et ei ole õige ja piisav kajastada õppekavas laste arengut alates kolme aasta vanusest.

4. Kehtivas õppekavas on õpiväljundid 6–7aastastele lastele. Küsitav on õppekava tööversioonis esitatud 5aastase lapse õpitulemuste eesmärk ja vajalikkus.

5. Kasutatud terminoloogia ei vasta kehtivale seadusandlusele ega alushariduse terminoloogiale ja väljenditele. Mõistete selgitused on dokumendis ebajärjekindlad, kohati ebatäpsed ja eksitavad.

Teeme eelnevat arvestades kolm ettepanekut

1. Katkestada „Lasteaia riikliku õppekava“ tööversiooni arendus, kuna see on kontseptuaalselt ja paradigmaatiliselt sobimatu nüüdisaegse kvaliteetse alushariduse rakendamiseks.

2. Jätkata tööd kehtiva koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava nüüdisajastamiseks (mille arendamisega tegeles esimene töörühm). See õppekava versioon sobib alushariduse riiklikuks regulatsiooniks, sest on koostatud demokraatlikult, kõiki olulisi osapooli kaasates, vastab Eesti ja Euroopa Liidu haridusstrateegilistele suundumustele, tänapäevaste teadusuuringute tulemustele ning Eesti alushariduse senistele arengusuundadele. Selles dokumendis sätestatud õpikäsituse alusel valmistatakse ette ka tulevasi lasteaiaõpetajaid. Või algatada uue õppekava väljatöötamine.

3. Mõlemal juhul peaks protsess olema demokraatlik. Töörühm peaks koosnema ekspertidest, teadlastest ja praktikutest, kes on pädevad alushariduse valdkonnas. Oluline on kaasata alushariduse ühenduste ja ülikoolide esindajad. Õppekava peab arvestama nüüdisaegsete teadusuuringute ja strateegiliste dokumentidega.

Pöördumise koostasid:

Tiia Õun (TLÜ, haridusteaduste instituudi direktor)

Eve Kikas (TLÜ, koolipsühholoogia professor)

Maire Tuul (TLÜ, alushariduse dotsent)

Tiiu Tammemäe (TLÜ, eripedagoogika külalislektor)

Pille Nelis (TÜ, haridusteaduste instituudi asejuhataja õppe alal, haridusteaduste assistent, haridusteaduste doktorant)

Merle Taimalu (TÜ, alushariduse dotsent, koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava programmijuht)

Maria Jürimäe (TÜ, õppekavateooria assistent, riikliku õppekava arendamise 1. töörühma liige)

Marika Padrik (TÜ, eripedagoogika dotsent)

Heily Leola (TÜ, alushariduse assistent, haridusteaduste doktorant)

Irja Vaas (TÜ, käsitöö ja kodunduse didaktika assistent)

Ave Avalo (TÜ, kunstiõpetuse õpetaja)

Ilona Võik (TÜ, eesti keele õpetaja)

Krista Uibu (TÜ, algõpetuse professor)

Aigi Kikkas (TÜ, loodusteaduste didaktika õpetaja, haridusteaduste doktorant)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee