Sisuturundus

Personalijuht: meie jaoks pole tähtis, kas töötaja on erivajadusega – peamine, et ta oleks tubli ja tragi! 

Töötukassa, 18. november 2019, 08:30
ERIVAJADUS POLE TÄHTIS: Wendre jaoks on kõige olulisem, et nende töötaja oleks tubli, tragi ja õppimisvõimeline. (artiklis pole juttu ühestki pildil olevats inimesest)Foto: Olev Mihkelmaa
„Meie jaoks on elementaarne, et leidub väga erinevaid inimesi. Wendre pole kunagi otsustanud, et võtame nüüd sellise suuna ning hakkame tööd pakkuma peamiselt erivajaduse või vähenenud töövõimega inimestele. Pigem on see tulnud loomulikult,“ räägib Pärnus asuva tekstiilivabriku Wendre personalijuht Liisa Alekask. 

Wendre enam kui 840 töötajast lausa 7,6% (ehk 64 inimest) on erivajaduse või vähenenud töövõimega. Peamiselt töötavad need inimesed tootmises. Liisa Alekask kinnitab, et kindlasti pole nii, et erivajadusega inimesega oleks keerulisem töötada. „Üks ei söö teatud asja, teisel on mõni talumatus – need on ju ka erivajadused või- soovid. Mõnikord on hoopis raskem töötada inimesega, kellel on lihtsalt keeruline iseloom,“ teatab personalijuht.

Töövestlusel võiks olla aus

Küll aga on Liisa personalijuhina tajunud, et erivajadusega inimesed ei julge alati töövestlusel kristalselt ausad olla. „Eks on olnud kogemusi, et kui rääkida oma haigusest, ei soovita neid tööle võtta. Ilmselt pole see kartus ilmaasjata kujunenud – aga kui sul tõesti on seda tööd vaja, siis jätadki lõpuks asjad rääkimata. Kahjuks on veel palju tööandjaid, kes kardavad, et mingi terviseseisund võib takistada efektiivset töötegemist,“ arutleb Liisa.

Samas toonitab ta, et tööandja jaoks on oluline teada, kui inimesel on tervisemure – siis saab ka vastavad meetmed kasutusele võtta.

„Näiteks epilepsiahaigete puhul saame vahetusjuhiga läbi rääkida, et inimene töötaks kohas, kus hoo tekkides ei teeks ta endale kahju. Et inimene ei oleks sellise liini ääres, kus on teravad asjad. Meil on küllalt muidki sobivaid töölõike,“ selgitab Liisa ning lisab: „Mulle tundub, et on palju tabu ja hirmu selle osas, et mis saab, kui hoog tuleb. Aga meie Wendres mõtleme nii, et inimene suudab ülejäänud ajal ju tööd hästi teha.“

Abi saab ka töötukassast

Liisa tunnistab, et just töötukassa on Wendret nõu ja jõuga aidanud. „Olen käinud kuulamas erivajadusega kogemusnõustajaid. See oli tõesti väga silmiavav, sest saame neilt otse küsida, mida peaksime ühes või teises olukorras tegema,“ toob ta välja. Peale selle on töötukassa tulnud Wendrele appi palgatoetusel ja vajalike tarvikute ostmisel. „Näiteks on meil üks liin, kus töötavad kurdid. Soetasime tänu töötukassale kõigile käemonitorid. Kui peaks tulema tuletõrjehäire, saavad nad vibreeriva märguandega teate, et peavad majast väljuma,“ seletab Liisa.

Samas, kinnitab personalijuht, et Wendre ei anna erivajadusega inimestele tööd vaid seetõttu, et töötukassa neid abistab. „Me võtame erivajadusega inimesi tööle, sest meil on töötajaid vaja. Aga töötukassa tugi on lihtsalt plussiks – teinekordki on ühe või teise probleemiga neile helistatud,“ lausub ta.

ERIVAJADUS POLE TÄHTIS: Wendre jaoks on kõige olulisem, et nende töötaja oleks tubli, tragi ja õppimisvõimeline. (artiklis pole juttu ühestki pildil olevats inimesest)Foto: Olev Mihkelmaa

Töötajate valik tehakse aga lõppude lõpuks lähtuvalt nende oskustest ja motiveeritusest. Mitte ainuüksi sellepärast, et „neil on mõni erivajadus ja võiks tööle võtta“. „Püüame võimalusel kohandada tööd, kuid muidugi ei tähenda see, et tööandjana on meil lõputu võimalus seda teha. Oleme siiski äriettevõte ja peame täitma oma eesmärki. Meil on küll rohkelt vähenenud töövõimega inimesi, aga samas oleme pidanud ka paljudele ära ütlema, kui nad ei suuda teha seda, mida palkame neid tegema. Ootame töötajaid – ja meid ei huvita, kas neil on erivajadus või mitte. Nagu igas töökohas, otsime ka meie õppimisvõimelist, tubli ja tragi töötajat,“ jutustab Liisa.

Kurt klienditeenindaja või autojuht peaks olema uus normaalsus

Liisa soovib panna tööandjatele südamele, et inimesi ei tohiks sildistada. „Nii kummaline, et me pole ühiskonnana veel jõudnud sinna, kus inimeste kasti panemine ei ole tähtis. Kui see hakkab muutuma, et me ei vaata erivajadusega ja erivajaduseta inimesi kui kahte erinevat kasti, siis kiireneb nende kaasamine tööpõllule,“ mõtiskleb ta.

Liisa leiab, et siinmail ei olda veel harjunud nägema erivajadusega inimesi hästi hakkama saamas. „Me ehmume, kui Rimi teenindaja või Uberi juht on kurdid. Me ei ole harjunud nägema teistsuguseid inimesi enda ümber toimetamas ja tegemas täiesti tavalisi asju. Iga inimene ja tööandja peaksid hakkama seda tabu murdma. Me ei saa maailma muuta, ilma et muudaksime iseennast,“ räägib personalijuht.

Erinevate tervisemuredega inimestel soovitab Liisa aga pea püsti hoida ning vajadusel paluda abi töötukassalt – neil on ju parim info ettevõtete kohta, kes palkavad erivajadusega töötajaid. „Kui sa ei proovi ega küsi, siis oled juba ette saanud ei-vastuse,“ tõdeb ta.

------------------

Töötukassa pakub kõikidele ettevõtetele, kelle juures töötab või kes on valmis tööle võtma vähenenud töövõimega inimesi, tasuta nõustamist. Nõustajad tulevad ettevõtte juurde kohapeale üle Eesti. Nõustamise kokkuleppimiseks võtke ühendust tööandjate nõustajatega, kelle kontaktid leiate SIIT!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee