Eesti uudised

Värskendatud kell 16.35

Peeter Helme ja ajakirjanike vastuolu põhjustas geiabielu toetav arvamuslugu (136)

Ohtuleht.ee, 2. november 2019 14:30
Foto: Teet Malsroos
Veebiportaal Estonian World väidab, et Postimehe peatoimetaja Peeter Helme vastu tõusis mäss seetõttu, et tema sõnul polevat Postimees ajaleht, mis geiabielu toetaks.

Sel nädalal Postimehe peatoimetaja kohalt lahkunud Peeter Helme väitis, et lahkus töörahu huvides, kuid ei soovi põhjuseid täpsemalt lahata. Nüüd selgub, et mässu tõstnud 19 ajakirjanikku läksid Peeter Helmega konflikti seetõttu, et peatoimetaja sekkus arvamusloo sõnavabadusse.

Teise novembri hommikul esines Peeter Helme Vikerraadio saates "Rahva teenrid", kus kinnitas samuti, et lahkus töörahu huvides. "Ma ei hakka toimetuse siseasju siin siiski arutama ja see oli ka üks põhjus, miks ma pidasin paremaks ametist lahkuda, et sellised pinged ja teemad maha saaks. Eks oli erimeelsuse, ikka on kollektiivides erimeelsusi ja vahel võivad need erimeelsuses minna ületamatuteks," lisas Helme.

Ka Õhtulehega suhelnud allika sõnul on see tõsi, et Helme üritas tsenseerida geiabielu toetavat arvamuslugu. 

Estonian Worldi allikaks olev Postimehe töötaja kinnitab, et Helme olla märkinud, et Postimees ei ole ajaleht, mis geiabielu toetaks.

Samas oli tegu päevakommentaariga, kus selle teksti kirjutaja võib vabalt avaldada enda arvamust. Helme seisukoht läks aga selle sõnavabadusega vastuollu, sest endine peatoimetaja leidis, et ka arvamustoimetuse poolt loodud ja toimetatud lood peaksid terve lehe ühiseid vaateid jagama.

Samal teemal

Eile pead tõstnud ja peatoimetaja vastu astunud ajakirjanikud kinnitasid, et peatoimetaja Peeter Helme on korduvalt ajakirjanike suhtes rakendanud tsensuuri ja rõhutanud kindlat maailmavaadet, mis Postimehe ajakirjanikel olema peaks.

Nii saatsid nad laiali pöördumise Postimehe peatoimetajale ja vastutavale väljaandjale, kus seisis:

"Viimase kuu sündmused on meid viinud nii kaugele, et oleme sunnitud avaldama umbusaldust Postimehe peatoimetajale. Peatoimetaja on asunud summutama arvamusvabadust Postimehe külgedel ning tsenseerima juhtkirja teemasid. Nii tema juhtimisstiil toimetusesiseselt kui ka arvamusavaldused majast väljas on kahandanud autoriteedi olematuks. Postimehe toimetus on juhtimiskriisis.
Ajakirjandus põhineb usaldusel. Ajalehe suurim vara on lugejate veendumus, et toimetus on teemade käsitlemisel vaba.

Postimeest on juba mõnda aega räsinud lugejate seas leviv kõhklus, et leht pole enam igakülgne ja sõltumatu. Meie oleme töötanud selle nimel, et tõestada vastupidist.

Ent nüüd oleme olukorras, kus peame tunnistama: teatud teemade käsitlemine ja osade maailmavaadete esindamine on Postimehes tõepoolest takistatud. Selle ebamugavuse põhjus tõukub ühest inimesest – peatoimetajast.

31. oktoobril survestas peatoimetaja arvamustoimetuse juhatajat tsenseerima päevakommentaari, mis avaldas toetust homoabieludele. “Postimees ei ole leht, mis nõuab homodele abiellumisõigust,” teatas ta. Päevakommentaar on žanr, kus ajakirjanikud avaldavad isiklikke arvamusi. Tegemist ei ole vormiga, mis esindaks toimetuse seisukohti.

Peatoimetaja selgitus, mille järgi “teine külg peaks olema Postimehe maailmavaate avaldamise koht”, tähendab otsest tsensuuri. Oleme lähtunud eeldusest, et Postimees seisab arvamuste paljususe ning diskussiooni arendamise eest. Väide Postimehe maailmavaatest on toimetusele jahmatav uus teadmine. “Kindlasti ei ole Postimees maailmavaateline väljaanne,” ütles peatoimetaja 5. juunil ERRi eetris. 

Kui Postimees on vahepeal muutunud maailmavaateliseks, ei ole sellest toimetuse liikmeid teavitatud ning neil ei ole olnud võimalust sel teemal kaasa rääkida.

Vaid nädal tagasi üritas peatoimetaja ainuisikuliselt blokeerida apteegireformi tagasipööramisest rääkivat juhtkirja. Seda hoolimata kaaluka osa toimetuse argumenteeritud põhjendustest, miks just see juhtkirjateema oli ühiskondlikult kaalukaim. Selline käitumine tähendab otsest (enese)tsensuuri. “Mina pesen oma käed sellest puhtaks,” teatas peatoimetaja, kui toimetus otsustas juhtkirja ikkagi sel teemal avaldada.

Kelle ees peab Postimehe peatoimetaja oma käed puhtaks pesema?

19. septembri Postimehes ilmus Martin Laine päevakommentaar “Käed eemale «woltidest ja boltidest»”, mille järel ründas peatoimetaja avalikult kollektiivi ees selle autorit, öeldes et arvamuslugu oli lahmiv ja provotseeriv. “Ma loodan, et sa kirjutasid selle kogemata,” ütles peatoimetaja ajakirjanikule, kes oli kommentaari tõttu portaali Uued Uudised rünnaku all. 

Vahetult enne avaldas peatoimetaja arvamusloo, mille pealkirjas tsiteeris Joseph Goebbelsit. Maailmavaatelisest lõhest rääkivas arvamusloos ei selgitanud ega viidanud ta, miks pidas oluliseks Natsi-Saksamaa ühe peaideoloogi tsiteerimist. “Loomulikult tsiteerisin ma Joseph Goebbelsit meelega,” kirjutas ta hiljem toimetuse nõutusele reageerides. Kuna autoriteetse meediaväljaande peatoimetaja tsiteeris oma maailmavaatest kõnelevas loos ilma selge viite ja põhjenduseta totalitaarse riigi peaideoloogi, pani ta sellega maailmavaatelise templi ka kogu toimetusele. 

Arvamusloo jõulist ja provotseerivat stiili õigustas peatoimetaja hiljem rahvusringhäälingu eetris: “Meil on üha raskem rääkida sisulistest asjadest ja me saamegi neist rääkida ainult tugevaid sõnu kasutades.” See on täpselt vastupidine põhjendustele, mis ta tõi aprillis Vilja Kiislerit Postimehest lahkuma sundides. “Minu meelest ei ole niivõrd jõuline lähenemine Postimehe stiil,” ütles ta toona.

Lisades siia juurde igapäevased ilmingud, mis viitavad juhtimisoskuse puudumisele ning tahtmatusele esindada Postimehe toimetust, kaitsta Postimehe ajakirjanikke üha sagedasemate avalike rünnakute eest, oleme seisukohal, et sellises keskkonnas ei ole meil võimalik Postimehes töötada. 

Teeme ettepaneku peatoimetajal ametist tagasi astuda. Vastasel juhul esitame tööpäeva lõpuks lahkumisavaldused."

Hiljem teatas Helme avalikult, et lahkub peatoimetaja ametipostilt.

Samal teemal

04.10.2019
JAHT INFOLEKITAJALE: Postimees Grupi juhatuse esimees soovitab vilepuhujal ettevõttest lahkuda
02.10.2019
Lugu, mis Postimehes pahanduse majja tõi