Seisukoht

Seisukoht | Hingetunde järgi  (1)

Jaanus Kulli, reporter, 1. november 2019, 19:18
Foto: Stanislav Moshkov
Kui toksida otsingusse sõna hingedepäev, siis ärge lootkegi sealt otsingumootori abil leida esimesena hingelohutust või hingedepäeva tähendust. Esmalt kuvatakse teile,  kust ja kui odavalt saab kuskilt osta küünlaid, paremal aga juhatatakse teid hingedepäeva kontserdile.

Ja siis see akendel küünla süütamine. Mis on hingedepäeval lausa kohustuslikuks kuulutatud või vähemasti on see selle päeva üks olulisemaid märke. Nagu ka surnuaial käimine ja sealgi lähedaste kalmudel küünalde süütamine. Paraku need tavad kinnistusid pigem 1990. aastatel, nagu kinnitavad kultuuriloolased. Juba sadu aastaid surnute mälestuspäevana tuntud hingedepäeva kombed on olnud siiski hoopis teised.

Siis oodati surnud esivanemate hingi, kellele toas või saunas laud kaeti. Tõsi, küünla süütamine on tunduvalt lihtsam, kui virtuaalsele esivanemale laud katta, kelle paluke jääb suure tõenäosusega puutumata. Mis on tänapäeval aga selge toidu raiskamine ja seega taunitav.

Tegelikult küünalde süütamine ja kalmudel käimine on igati kiiduväärt teod. Ainult et miks seda peab tegema justkui kampaania korras, aga mitte hingetunde järgi.

Rahulikku hingedepäeva kõigile!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee