Kommentaar

Katrin Pauts | Alasti- ja päriskirjanike suur vastasseis

Katrin Pauts, kirjanik, 1. november 2019, 19:18

27 KOMMENTAARI

t
Ta / 3. november 2019, 20:04
solvus, järelikult oli sul õigus, Katrin. Sest, kui jutt sinu kohta ei vasta tõele, siis see sind ei puuduta ja ei ole põhjust solvuda. Kui vastab tõele, siis ei ole mõtet solvuda vaid ausalt tunnistada. Kasvõi iseendale.
o
Offtopic/ 3. november 2019, 07:58
No põhimõtteliselt olen Pautsiga nõus, kuigi 'päriskirjanikud' ilmselt snoobitsevad nende wannabede kallal kadedusest. Mul tekkis hoopis küsimus, et kui kirjutatakse "üleöö poetessiks hakanud", siis kuidas saab sellest järeldada, et kellegi kirjutisi üllaks luulekunstiks peetakse??? See ju sügav iroonia v isegi sarkasm, et mitte öelda solvang. Kas isegi kirjanikud ei oska enam ridade vahelt lugeda?
j
Jüri/ 2. november 2019, 01:02
Nii pikk lugu. Mis ta kirjutas?
j
Jaanika/ 1. november 2019, 22:06
Nagu ikka, on eestlase kõige suurem vaenalne teine eestlane. Sellest artiklist paikub läbi suur kadedus. Las inimesed väljendavad end nii nagu nad tahavad. Kas see artikkel muudab midagi paremaks? Ei, vaid õhutab mõtetut vaenu. Milleks? Tundub mingi isiklik viha.
ü
Üääää!/ 1. november 2019, 21:53
Küll nõukogude ajal oli hea elada! Ei, hoopis Pätsu ajal! Õu nõu, äkki hoopis õndsa tsaari ajal. Jah. Ja tavainimesed on selliste arvates alati rumalad olnud. Nii nõukogude, Pätsu kui ka tsaariajal. Paneme inimesed vägisi "väärtkirjandust" lugema. WTF!? Enamusel on see ju koguaeg koolis pealesunnitud kohustusliku kirjanduse raami jäänud. Kui sedagi. Pseudoteema ...
m
Muusa-Melody Libaverest/ 1. november 2019, 21:26
Õõnestades kinnistunud tähendusi õõnestab luuletaja rumaluse võimu.
q
q/ 1. november 2019, 19:22
Ütlen ausalt, et minu jaoks sotsiaalmeedia ongi ainus koht, kus ma luulet üldse lugeda saan. Seda et ma poodi luulekogu ostma lähen ... täiesti võimatu stsenaarium.

p
pragma/ 1. november 2019, 19:00
t
teadja/ 1. november 2019, 17:38
selgeks tehti hea luule on vaid mood mitte unetud emotsioonilised hood ööd magamata täiskuu valguses midagi ilusat ka hommikuvalguses ainult sõnad mõttetud sama nagu sada aastat tagasi refrääni vaja head rahvast käima ajab süüa ainult tahavad edaspidi juua panna lahjendunult selgelt ajutegevusetus alguse saanud vets küll tänapäeval meil veega seegi ainus mis moodne kellest me pärineme Tagapäikese maalt vaevalt oli siis vaja ikka sealt pinu tagant välja ronida aastat sada tagasi ?
h
Hargla/ 1. november 2019, 17:32
Pole ennast alasti kiskunud, ometi tema nimi müüb. Miks? Sest ta kirjutab hästi ja loetavalt. Ja ei tasu hakata siin kisa tõstma, et ta ei kirjuta ju ometi tõsiseltvõetavat süvakirjandust. Ei peagi kõik kirjutama ülitõsiselt vaevarikkast inimelust. On ka sellist kirjandust piisavalt, kes tahab, see leiab üles. Asi pole üldse selles, et inimesed oleks muutunud pinnapealsemaks vaid nad tahavad leida asju, mis neid kõnetaksid. Muidu on sama nagu eesti filmidega- pooled filmid ei kõlba üldse vaadata, sest tingimata üritatakse "kunsti" teha. Aga see "kunst" ei kõneta inimesi.
k
küsimus/ 1. november 2019, 16:20
Kas kirjaniku puhul on oluline see, kui hästi ta kirjutab või mis ja kuipalju tal seljas on? Pautsi tekst ja mõte on nii nõrgad, et tema peale pole mõtet aega raisata.
m
Mees/ 1. november 2019, 15:11
Olen lugenud tema "Minu Bali". Väga hea ju. Miks peavad päriskirjanikud siis olema nii kurjad, et nende teoseid ei loeta. KULKA ju maksab. Muide need "kehvad" kirjanikud reeglina KULKAs ei kerja, vaid elavad honiraridest. Miks küll ometi?
n
nagu päris/ 1. november 2019, 14:34
Päriskirjanikud Õhtulehes õiendama ei madaldu. Vist oleks õigem pealkiri "Alasti- ja krimikirjanik Pautsi suur vastasseis"
ü
üks autor/ 1. november 2019, 14:02
Kuuekümnene, väga ülekaaluline naine olen, aga tahan väga oma hiljuti valminud romaani promoda. Aga äkki õnnestub, kui lasen endast alati fotosid teha? Kui muud ei saa, siis sensatsioonikese ehk ikka saab. Nagu too kunstnik, kes oma sada kilo naiseilu paljastas. Mista oli - truusa või tralla... Ehk hakatakse mind siis klatšima ja muu hulgas ka ostetaks mõni mu uue raamatu eksemplar? Ah et sisu? keda see huvitab..
n
Noo/ 1. november 2019, 13:32
Pautsil on veel enesetutvustamisel arenguruumi. Tema varske favoriit Katrin Lust tutvustas ennast m6ni aeg tagasi kirjanikuna, kellel on austajaid kogu maailmas.

t
to to kirjanik/ 1. november 2019, 13:15
t
to kirjanik/ 1. november 2019, 13:04
vastupidi: 60. aastatel "Mis Koosta peres uudist?" (1965-72) ja seejärel "Kaevutee" (1988-89)
m
muie/ 1. november 2019, 13:03
lehed ei võimaldanud selle hale-nartsitsistliku "poetessi" uudiseid kommenteerida... tõenäoliselt on see paljas "poetess" siis mingite toimetuse tibide sõbranje...
v
..juba kommentaaride vähesus ütleb iseenda eest,missugust pseudoteemat autor käsitleb-see on täpselb/ 1. november 2019, 13:01
o
Oswald/ 1. november 2019, 12:42
Kirjanik Pauts räägib artiklis õigest asjast. Meie meedia on teinud aastatepikkust ja pidevat ajuloputust igasuguste nõia- ja selgeltnägijasaadetega, et pole lootuski, et inimesed peale umbluukirjanduse raamatukauplustest muud ostaksid. Uued romanid ei panda enam kaupluse avariiulitele vaid lükatakse kohe kusagile tahapoole, suvalisse kohta. Kui inimene ei tea mida küsida, siis peale umbluukirjanduse ta enamasti midagi muud müügis ei näegi.
k
kah kirjanik/ 1. november 2019, 12:37
Midagi pole ju muutunud. Papa Kreutzwald kirjutas turukirjanikest, kelle pakutav vaimutoit kole ja imelik on. 6ondail vaatas kallis eesti rahvas silm jõllis "Kaevutee", seejärel Koostapere seriaali. Need vahetas välja sama sisutu Õnne 13 ning lõppu tal ei paista. 30ndail olid mingid pentsikud kirjanduslikud liikumised, mis tegid kõike peale hea kirjanduse. Samal ajal hakkas end poeediks pidama Vares-Barbarus. Ja nii edasi ja nii edasi.
J
***/ 1. november 2019, 12:36
m
mnn/ 1. november 2019, 12:18
Ilmselgelt tahaks ise ka alasti võtta aga publikut napiks.

t
täiesti nõus/ 1. november 2019, 12:12
asi polegi ju ainult kirjanduses, asi on üldse kõiges. inimesed muutuvad üha pealiskaudsemaks. läbi lüüa saabki ainult vormile, mitte sisule rõhudes. peamine on meelelahutusliku aspekti olemasolu. kõik peab võimalikult kerge ja lihtsakoeline olema. et publik jumala eest vähimalgi määral pingutama ei peaks. kõik üheülbastub ja kiirtoidustub. mis teha? polegi midagi teha. edasi saab ainult hullemaks minna.
n
nõustun, kuigi ei mõista miks/ 1. november 2019, 12:12
siis pidi hinge parteile müüma...mnjah, tuleb välja, minu noorusaeg hindas siiski enam hinge. aeg muudkui materialiseerub ja keha tõrjub hinge kõikjal, oh, ei kanna me oma hinge eest hoolt. ei pakuks keegi keha müügiks kui hing oleks hinnas. lugejate massid hinge ei vaja, lugejate massid nõuavad ihu, paljast ihu. ihu on argument ja pole mõtet mingeid poeedihakatisi hukka mõista.
j
jutt jumala õige/ 1. november 2019, 11:46
Lihtsalt hea keelevaistuga sõnatundliku ja mõtterikka romaani avaldamine on peaaegu võimatu, kui sa pole noor, skandaalne, nartsissislike kalduvustega või tuntud suguvõsa võsuke. Nii on see alati olnud. Juhan Liivi või A. Alliksaare sugused epohhiloovad geeniused saavad kuulsaks alles postuumselt. Huvitav, kui Alliksaar oleks alasti poseerinud?.... Lausa õnneasi, et mõni hea algupärand on ikkagi ilmunud. Ju pole veel kõik kirjastajad rahalõhnast uimased
ü
Üks mees/ 1. november 2019, 11:21
Asja iroonia seisneb selles, et artikli ajgusesse on kirjutatud "Katrin Pauts, kirjanik"

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee