Seisukoht

Seisukoht | Elektrilollus ehk Kuidas ma pimendasin Võru linna (16)

Evelin Kivimaa, veebitoimetaja, 3. november 2019, 18:54
Foto: Stanislav Moškov
Vihmasel pühapäeva õhtupoolikul virutas elektrivool läbi kogu mu keha. Samal ajal mattus pimedusse kogu Võru linn ja kümned tuhanded inimesed olid elektrita mujalgi üle Eesti. Põhjus on neil juhtumitel sama: ohtlik elektrilollus.

Eksimine on küll inimlik, aga läbimõtlemata lollus, mis ohustab inimesi… Seda ei andesta ma isegi endale. Olin keskendunud ainult eesmärgile ehk siis tahtsin mõõta, kas elektrijuhe on paraja pikkusega, et see rõdul lambile taha panna. Selleks toppisin pistiku stepslisse ja vedasin juhet mööda seina… kuni tundsin kerget hoiatavat nähvakat. Oot, kas ma sain nüüd särtsu? Selle asemel et mõistliku inimese kombel juhe seinast tõmmata (miks ma selle üldse sinna toppisin?!), katsusin hoopis näpuga paljast juhtmeotsa. Oli küll voolu all. Sain korraliku säraka. Ma parem ei mõtle sellele, et kui oleksin seisnud pisut eemal veelombis, kas siis...

Võru pimendamisega on sarnane lugu: riik – ja seega ka mina kui osake kodanikkonnast – on sellega kätte saanud hoiatava nähvaka. See on puhas elektrilollus, et piisab nii vähesest, et elutähtsad asutused rivist välja lüüa! Siiralt loodan, et riik võtab mõistuse pähe enne, kui on käes korralik särakas, mis pimendab kogu Eesti.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee