Eesti uudised

Mary Krossi saatus: 3000 eurot riigile ja kohtuasi lõpeb (337)

Juhan Mellik, 31. oktoober 2019 13:44
Krossi kaitsja Oliver Nääs kohtusaalis koos tõlgiga. Foto: Robin Roots
Valeütluste andmises süüdistatava Mary Krossi kohtuasi on lõpusirgel: tema kaitsja jäi nõusse ettepanekuga menetlus lõpetada, Kross peab tasuma kuue kuu jooksul menetluskulud.

Taotluse kriminaalasja oportuniteediga lõpetamiseks esitas ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold. Krossi ennast kohtusaalis ei viibinud, kuid digiriigile omaselt oli ta ühenduses Skype'i vahendusel. Kogu jutt tõlgiti tema jaoks inglise keelde.

Samal teemal

Menetluse lõpetamist taotleti põhjendusega, et „puudub avalik huvi ja süü ei ole suur“. Poole aasta jooksul peab Kross tasuma riigile 3000 eurot. Krossi advokaat Oliver Nääs polnud otsusele vastu ning palus prokuröri taotlus rahuldada. Samas rõhutas ta, et menetluse oportuniteediga lõpetamise näol pole tegu tema kliendi suhtes süüdimõistva otsusega.

"Kohus rahuldas prokuratuuri taotluse lõpetada kriminaalmenetlus Mary Krossi  suhtes  tema süüdistuses valeütluste andmises, kuna süü ei ole suur, tegemist on teise astme kuriteoga, puudub kannatanu ja puudub ka avalik huvi kriminaalmenetluse jätkamiseks", sõnastas otsuse Harju Maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane. Peaks Mary Kross oma tähtajalist kohustust mitte täitma, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse ning asi vaadatakse üle üldises korras. 

Mary Kross koos abikaasa Erik-Niiles Krossiga.

Süüdistuse järgi avaldas Kross valeütlusi Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) toetavate meeste rünnaku alla langemisest mullu novembris Tallinnas Stroomi ranna pargis. Võõrad olevat teda kividega loopinud ja käskinud tal koju minna.

„Jah, jah,“ jäi Mary Kross ise nõusse kõigega, kui tõlk oli talle videosilla vahendusel kõik kohtusaalis toimuva inglise keelde ümber pannud.

Karistus pole eesmärk

Miks ikkagi leidis kohus niivõrd värvika juhtumi puhul, et juhtumi juures puudub avalik huvi? Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristel Toming selgitab, et kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole kurjategija karistamine – peamine on tagada, et isik käituks tulevikus õiguskuulekalt.

„Üldiselt võib ütelda, et valeütluste andmisi panevad toime pigem varem karistamata isikud ning nende puhul on oportuniteedi rakendamine tavaline praktika,“ ütleb Toming.

„Selle kohta valeütluste andmine kulutab asjatult politsei ressurssi, mille oleks saanud panustada päriselt kannatanu aitamiseks,“ räägib Toming. Samavõrra tõsine on lugu siis, kui valeütlusi antakse kellegi konkreetse inimese kohta, kes saab selle alusel kahtlustuse kuriteo toimepanemises.

„Antud juhul oli valetatud minevikus toimunud kividega viskamise kohta, mis ei põhjustanud ei olulist ressursi raiskamist ning samuti ei olnud ütlustes süüdistatud kuriteos mõnd konkreetset inimest,“ põhjendab prokurör.

Toming toob ka välja, et Mary Kross ei läinud ise politseisse valeavaldust tegema, vaid andis valeütlusi pärast seda, kui politsei ise oli tema poole pöördunud seoses ühe Facebooki tehtud postitusega.

Kohtumäärus ei ole edasikaevatav. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee