Maailm

SUURBRITANNIA VALIB 12. DETSEMBRIL: peaminister Boris Johnson loodab uue parlamendiga Brexiti ellu viia (24)

Tiina Tamman, 31. oktoober 2019, 08:10
RAHUL: Suurbritannia peaministril Boris Johnsonil õnnestus saada opositsiooni toetus plaanile korraldada 12. detsembril erakorralised parlamendivalimised.Foto: ZUMAPRESS/Scanpix
Suurbritannia parlamendi alamkoda kiitis teisipäeva õhtul heaks uue seaduse, mille kohaselt toimuvad erakorralised valimised 12. detsembril. Seadus läks edasi veel ülemkotta, kus seda võidakse küll muuta, ent valimiste toimumine ja kuupäev on nüüd kindlalt paigas. 

Saatuse irooniaks on ometi see, et uue seaduse poolt hääletas 438 saadikut (vastu oli 20), mis on enam kui kaks kolmandikku alamkojast – seega poleks uut seadust üldsegi mitte vaja. Ent vana seaduse järgi – ja seegi on üsna uus, pärinedes aastast 2011 – hääletati sel sügisel juba kolm korda valimiste toimumise üle ning kahte kolmandikku häältest ei saavutatud ühelgi korral. Sellest siis ka peaminister Boris Johnsoni plaan uue seadusega ajutiselt sellest kahe kolmandiku nõudest mööda hiilida.

Samal teemal

Ei oskaks keegi vist mõõta, kui palju energiat on kulutatud Euroopa Liidust lahkumise ehk Brexiti elluviimiseks. Algselt pidi Brexit toimuma tänavu 29. märtsil ning viimase plaani järgi 31. oktoobril. Nüüd aga andis Euroopa Liit selleks lisaaega kuni 31. jaanuarini.

Ikka tegeldakse tulekahjude kustutamisega, selle asemel, et riiki valitseda. Praegugi arutab parlament Põhja-Iiri seaduseelnõu, mis ei ole küll otseselt seotud Brexitiga, ent mõjutab seda oluliselt. Nimelt pole Põhja-Iiri assamblee töötanud peaaegu kolm aastat, kuna piirkonnas on parteide vahel suured erimeelsused.

London oli küll meelitanud, küll ähvardanud, et kui 21.oktoobriks ei saavutata ühist keelt, siis otsustatakse piirkonna jaoks nii valusate küsimuste üle nagu abort ja samasooliste abielud riigi pealinnas, mitte kohapeal. Ja nüüd ongi käes moment, mil Londoni parlament asja arutab. Põhja-Iiri assambleel on muide Brexiti raames täita tähenduslik roll: uues lahkumisleppes on klausel, mille kohaselt just assamblee, mitte enam Brüssel, hääletab Põhja-Iiri piiri toimimise üle. Aga jah, seni pole leitud võluvitsa, millega  sealseid parteisid üksteisele lähemale tuua. Võib-olla teevad seda valimised.

Üldvalimisi taotledes on peaminister Boris Johnson öelnud, et rahvale tuleb anda valikuvõimalus Brexiti ja terve riigi tuleviku suhtes. Tähendab, et saadame kõlbmatu parlamendi laiali ja rahva poolt valitud uued saadikud panevad asja paika. Ent kas seegi pole lühinägelik? Laias laastus valitakse tagasi ikka needsamad inimesed, ainult Johnson loodab äsjastele küsitlustele toetudes, et konservatiividest saadikuid saab olema rohkem. Eks sedasama lootis ka Johnsoni eelkäija Theresa May, kui korraldas ennetähtaegsed valimised 2017.aastal, ent seegi lootus ei läinud täide.

Johnsonist eeldatakse küll parema valimiskampaania korraldamist kui seda tegi May, sest üldiselt meeldib Johnson rahvale. Tal on oskust inimesi võluda, naerutada, mida Mayl ei olnud. Ka on Johnson osaliselt andestanud parteikaaslastele, kes tema vastu hääletasid ja neist kümnel (neid oli muidu 21) lubanud valimistel kandideerida. Ja ikkagi on võimalus, et suur osa valijatest on Johnsonis pettunud, sest vaatamata lubadustele pole ta Brexitit saavutanud ja selle eest võidakse teda karistada valimiskastide juures. 

Corbyn lubab enneolematut kampaaniat 

Ent kuhu jääb siis opositsioon, leiboristid? Arvamusküsitlustes on nad praegu kümne protsendi jagu konservatiividest maas, ent nende liider Jeremy Corbyn on lubanud käivitada enneolematult ambitsioonikate ja radikaalsete plaanidega valimiskampaania. Ja tõsi ta on, et nii Corbynil kui Johnsonil on väga laiaulatuslik kava riigipoolseteks kulutusteks, millest analüütikute meelest  kinni pidada ei suudeta. 

KODUVÄRAVAS: Suurbritannia leiboristide liider Jeremy Corbyn kolmapäeva hommikul oma kodust Londonis lahkumas. Ta lubas käivitada enneolematult ambitsioonikate ja radikaalsete plaanidega valimiskampaania.Foto: EPA/Scanpix

Omamoodi tragikoomiline selles pikas Brexiti saagas on ka asjaolu, et praeguse parlamendi viimane tööpäev on juhtumisi just 5.november, igale koolipoisilegi tuntud kui Guy Fawkesi lõkkeõhtu. Fawkes oli katoliiklane, kes 1605.aastal tahtis protestantlikku parlamenti õhku lasta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee