Kommentaar

Kaja Kallas | Torm Võrus paljastas peaministri tegemata töö (378)

Kaja Kallas, Reformierakonna esimees, 3. november 2019, 18:00
Foto: Aldo Luud
Eesti riigis juhib laiapindse riigikaitse- ja julgeolekualast koostööd peaministri otseses alluvuses töötav riigikantselei. Jüri Ratase valitsus kiitis aastal 2017 heaks „Riigikaitse arengukava 2017–2026“, mis käsitleb riigikaitset laiapindselt ja seab üheks eesmärgiks riigi ja ühiskonna toimepidevuse kindlustamise.

Toimepidevus tähendab seda, et suuremate kriiside puhul on ettenähtud varulahendused elutähtsate teenuste tagamiseks nagu elekter, vesi, kütus jms. Suuremad kriisid puuduvatavad erinevaid eluvaldkondi alates elanikkonna teavitamisest ja lõpetades elutähtsate teenuste kättesaadavuse tagamisega. Sellest lähtuvalt ongi peaministri ja riigikantselei ülesanne koordineerida, et erinevad ministeeriumid teeks oma vastutusalades ettevalmistusi ootamatuteks olukordadeks ja viiksid ellu arengukavades kokkulepitut.

Eesti on kriisiks valmis vaid paberi peal

Siseministeerium koos sisejulgeoleku ekspertidega on juba aastaid rääkinud sellest, et Eesti riik on laialdasemate elektrikatkestuste korral väga haavatav. See, mis juhtus Võrus on riigiametite paberites kirja pandud ja korduvalt teemaks olnud. Valitsust ja peaministrit on põhjalikult informeeritud, et suuremate elektrikatkestuse korral kaob joogivesi, küte, mobiililevi, ei saa tankida, ravimeid ega toidukaupa. Riigil on olemas „Riigikaitse arengukava“ ja „Elanikkonna Kaitsekontseptsioon“ ehk siis arusaamine sellest, mida peaks tegema ja mis võimekusi vajame. Diiselgeneraatorite soetamine ja kütuse varumine haiglatele, päästekomandodele, mobiilimastide ning joogivee-ja soojaettevõtete juurde ei ole ju raketiteadus.

Nädalavahetuse torm Võrus aga näitas, kui suured võimelüngad on meie riigiametites seoses kriisiolukordadeks valmisolekuga ja nende tagajärgedega toime tulemisega. Kahjuks tuleb tõdeda, et paberi peal on Eesti kriisiks valmis, aga reaalsuses mitte. Peamiseks põhjuseks on mõistagi rahapuudus ja tegemata investeeringud. Vaatamata otsesele vastutusele laiapindse riigikaitse juhtimise eest, ei ole Jüri Ratase valitsused leidnud juba neljast järjestikusest riigieelarvest piisavalt raha, et teha vajalikke investeeringuid kriisivõimekuste suurendamiseks. Tegemata töö maksiski Võrus kätte.

Katuserahad elutähtsateks investeeringuteks!

Ka järgmise aasta riigieelarvest ei leia me sõnagi selle kohta, et valitsusel oleks kavas teha investeeringuid, et tagada riigi hakkama saamine, siis kui elektrit ei ole. Sisejulgeoleku investeeringutes näib raha olevat üksnes idapiiri välja ehitamiseks, ülejäänud valdkonnad on vaeslapse rollis. Siseminister Mart Helme tegi küll suure meedia-show ja hooples kriisiolukordadeks mõeldud sisekaitse reservi loomisega,  kuid järgmise aasta eelarves sai ta selleks null eurot. Oma kehva töö eest kirus siseminister eilses Aktuaalses Kaameras hoopis ettevõtjaid ja naeruvääristas maaettevõtete tormist põhjustatud kahjumeid. Sellise lahmimise põhjus on lihtne – investeeringuteks pole riigil lihtsalt raha. Vaatamata majanduskasvule peame eelarvet kärpima sel ja ka järgmisel aastal.

Teen siinkohal üleskutse peaministrile ja valitsuserakondadele! Palun loobuge järgmise aasta riigieelarves katuserahade jagamisest ja suunake vabanev raha esmasteks ja lihtsamateks investeeringuteks, mis parandavad riigi suutlikkust kriiside korral. Usun, et me kõik tahame, et kaks ja kolm päeva peale tormi ei pea koolimajad, hooldekodud ja ettevõtjad olema elektrita ja teadmatuses selle kohta, millal abi saabub.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee