Juhtkiri

Juhtkiri | Kuidas (mitte) valida peaprokuröri (2)

ohtuleht.ee, 29. oktoober 2019, 18:33
Ka valimata jätmine on otsus, millel on tagajärjed, ning nii on Eesti peatselt olukorras, kus Lavly Perling pole enam riigi peaprokurör, ent täidab seniseid tööülesandeid kohusetäitjana. Põhjuseks muidugi võimetus jõuda koalitsioonis kokkuleppele, kellest võiks saada Perlingu ametijärglane.

Nähtavasti rahuldab see olukord kindlalt Perlingu selja taga seisnud isamaalasest justiitsministrit Raivo Aegi ja ka peaministrierakonda eesotsas Jüri Ratasega. Miks muidu oleks EKRE pidanud koalitsioonipartnereid survestama Perlingut peaprokuröri kohalt välja vahetama, ähvardades, et senikaua ei käida välja ka uue väliskaubandus- ja IT-ministri nime. Oma tööga hästi tuttava kohusetäitja väljavahetamisega pole kellelgi kiire (peale EKRE), ministrikoha täitmata jätmise korral oleks õigem see üldse kõrvaldada. EKRE annab endast küll parima, et ministriotsinguist tähelepanu kõrvale juhtida, ent see ei saa kesta igavesti. Millal katkeb kannatus – ja kellel?

Kuidas paistab täitmata kõrge koht väljaspoole, on muidugi omaette teema. Kui kohusetäitjaid peaks võtmepositsioonidele aga kogunema mitu (mis nn süvariigile hammast ihuva osapoolega valitsusliidu puhul on täitsa võimalik), on see tõsine signaal, et koalitsioon sisuliselt ei toimi.

Ohumärk seegi, kui riigiametnike ametisse määramisel on üha kaalukamaks argumendiks nende läbisaamine (teatud) poliitikutega – kiusuajamine on halb, ent parem pole ka olukord, kus teist ametiaega sooviv ametnik kardab tegemast otsuseid, mis võiksid poliitikuid pahandada. Lahendus on lihtne: teatud ametite puhul tuleks kaaluda ühekordset, ent ajaliselt pikemat ametiaega. Tekkinud olukorras see valitsuspartnereid paraku ei aita.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee