Poliitika

Steven-Hristo Evestus peaprokuröri otsingutest: „Räägitakse siin pingi pikkusest ja töörahust, kui võiks rääkida hoopis nimedest.“ (10)

Johanna-Kadri Kuusk, 29. oktoober 2019, 16:14
Steven-Hristo EvestusFoto: Martin Ahven
Endine riigiprokurör Steven-Hristo Evestus kirjutas sotsiaalmeedias, et peaprokuröri leidmise aktiivses arutelus peaks praeguseks olema juba ette näidata reaalsed nimed. „Räägitakse siin pingi pikkusest ja töörahust kui võiks rääkida hoopis nimedest,“ sõnas ta. 

Aruetlu Perlingu ametikohale jäämisest ja hiljem talle asendaja leidmisest on kestnud juba kuid, kuid Evestus pidas enda sõnul õigeks alles nüüd sõna võtta, kui arutelu on tuline. „Viimastel päevadel on sellel teemal tõusnud aktiivne arutelu. Sõna on võtnud justiitsminister, siseminister, peaminister ja Perling ise, aga tegelikult on ikka veel sisulised punktid välja toomata,“ kommenteeris Evestus Õhtulehele. „Loodan sellele arutelule veel hoogu juurde anda, et lähipäevil räägitaks juba konkreetsetest nimedest. Tegelikult on see rong ammu läinud,“ lisas ta. 

Samal teemal

Sotsiaalmeedias kirjutas Evestus pika postituse „Ei saa mitte vaiki olla“, milles tõi välja, et peaprokuröri kandidaate on prokuratuuris piisavalt. „Ometi ei ole seni ühegi tegutseva ja seeläbi ka tunnustatud prokuröri nime välja käidud. Selle kandidaadi väljakutseks oleks oma tugeva (või siis halvimal juhul ka nõrga) kaela eksponeerimine ja seda kõike senise peaprokuröri (reedest kohusetäitja) valvsa pilgu all. Olukord on pinev, kõik on võimalik, terav poliitiline diskussioon jätkub - ning töörahu säilitamine mind selles olukorras ei veena. Viimase kõikuma löömisele aitas kaasa muidugi valitsuse ebakindlus ja jäärapäisus. Aga inimene ja seega ka töötaja kipuvadki olema tihti vaid mänguasjad,“ kirjutas ta.

Evestuse sõnul on reaalselt kurvastav see, et süsteemist lahkunud spetsialiste ei ole praeguses olematus konkurentsis keegi meenutanud. „Isegi kui senine peaprokurör on selleks olnud liialt keskendunud enda valimis- ja olelusvõitlusele (inimlikult ju igati mõistetav), peaks õiguskaitsesüsteemis pikka praktilist kogemust omav justiitsminister hästi teadma, et mitmed professionaalidest endised prokurörid tegutsevad tänasel päeval lugupeetud, hinnatud kohtunike, advokaatide või ministeeriumi ametnikena. Ma ei saa nõustuda, et senise peaprokuröri ametiaja täitumine, annab põhjust kinnitada, et riigis puuduvad tunnustatud ja vastutust taluvad juristid. Olgu siis nad täna organisatsiooni sees või sealt juba lahkunud,“ märkis ta, lisades, et neid inimesi tuleb meeles pidada. „Isegi juhul, kui need juristid pole endised prokurörid, ei asu võitlustulle ega soovi valada oma viimast veretilka ja vaimujõudu EKRE-süüdistustega võitlemiseks, siis oleks aus ja väärikas, et me vähemalt teaksime, et nad on olemas. Seni teame, et on vaid üks ja sellest on vähe. Ma ikka veel usun, et see ametikoht ei ole poliitikute huvidest lähtuvalt täidetav ja usun, et iga prokuröri saadab tema töös sõltumatus.
Olen jätkuvalt arvamusel, et peaprokuröri amet on väljakutseid esitavaks ametikohaks ning ihkaks näha kandidaatide tõsiseltvõetavaid nimekirju.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee