Eesti uudised

Siseministeerium: igaühel tuleb oma kodus kriisiks valmistuda (27)

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 28. oktoober 2019 15:24
Foto: Reigo Teervalt
Siseministeeriumi hinnangul jäävad möödunud nädalavahetuse taoliste kriiside puhul riigi käed lühikeseks. Oluline on see, et ka kõik elanikud oleksid vajadusel sellisteks äärmuslikeks olukordadeks valmis.

Sellistel hetkedel hakkama saamiseks peab igaühel kodus olema varutud toitu ja vett ning olema läbi mõeldud, kuidas saada sooja ja hoida sidet olukorras, kus elekter võib katkeda mitte tundideks, vaid isegi päevadeks.

Samal teemal

„Kevadel rääkisime palju kriisideks valmisolekust. Nädalavahetusel toimuski õpikunäide kriisist: tuli tugevate tuultega ja vaid mõne tunni kestnud torm, mis tõi kaasa ulatuslikud elektrikatkestused. Sellest tulenevalt kadusid omakorda kõik muud elektrist sõltuvad teenused – vesi, side, toasoe, aga ka võimalus tankida kütust, kasutada sularahaautomaate jne. Loodan väga, et inimesed, kes nädalavahetusel tormiga kokku puutusid, olid võimalikule kriisile mõelnud ja selleks valmistunud,“ sõnas siseministeeriumi asekantsler Viola Murd, kes tunnustas ühtlasi Võru linna ja kõiki asjaosalisi, kes asusid olukorda kiirelt lahendama, et elutähtsad teenused võimalikult ruttu taastada.

Murd kutsub kõiki Eesti elanikke veelkord tutvuma veebilehel www.kriis.ee toodud juhistega, kus on kirjeldatud, kuidas kriisiks valmistuda. „Samas peavad kõik elutähtsaid teenuseid osutavad asutused ja kohalikud omavalitsused olema valmis täitma oma ülesandeid ka siis kui ei ole elektrit ega sidet. Kriisideks valmistumine tähendabki, et igaüks peab oma osa kandma – elanikud, elutähtsate teenuste osutajad, kohalikud omavalitsused ja riik,“ selgitab Murd.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul näitas nädalavahetus, et selliseid kriise ei ole võimalik ära hoida, küll saab nendega toimetulemiseks ette valmistuda. „Olukordi, kus tuul on nii kõva, et puud kukuvad ja katused lendavad, me ära hoida ei suuda. Me saame ainult ise paremini valmis olla, et kui elekter kaob, siis teame oma kodus täpselt, kus on taskulamp ning kuhu oleme natuke toitu ja vett varunud. Ja naabritega tasub hoida häid suhteid, et minna nende juurde ahjuga köetavasse tuppa sooja või vastupidi – kutsuda oma ahiküttega tuppa nemad külla. Iga inimene, kohalik omavalitsus, aga ka riik peavad olema selliseks kriisiks valmis.“

Tammearu rõhutab, et on eksitav arvata, et häda korral saabub abi alati kiiresti. „Sageli unustatakse, et kui kaob elekter või mobiililevi, siis ei saagi abi kutsuda. Kui suur lumetorm on sulgenud tee, siis päästjate saabumiseni tuleb end soojas hoida, süüa ja juua. Kas me oleme piisavalt tugevad, et vajaduse korral ka mitu päeva vastu pidada? Uuringud näitavad, et enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi. Juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab enam kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel, toiduvalmistamisel ja ka näiteks mobiiltelefonide laadimisel.“

Samal teemal

29.09.2019
Mart Helme: ettevõtjad peaksid endale ise generaatorid muretsema, mitte jääma lootma riigi peale
28.09.2019
TORMIOHVER: elumaja värises, tuul rebis kõrvalhoonelt eterniidi!