Kommentaar

Ivo Rull | EKRE teeb valitsuses süvavigu (40)

Ivo Rull, kommunikatsiooniekspert, 28. oktoober 2019, 12:51
Foto: Teet Malsroos
Kui EKRE pool aastat tagasi valitsusse jõudis, olid nende poliitõppetunnid juba alanud. Koheselt lõigati näppu tookord praktiliselt veel tundmatu persooni nimetamisega IT- ja väliskaubandusministriks. Mille tulemusena saavutas Marti Kuusik kiirelt äraspidise kuulsuse, hoides nüüd oma nimel absoluutset lühidusrekordit ministriametis ning käies kohtuteed perevägivallas süüdistatuna.

Ootamatult tühjaks jäänud ministritoolile kiirustades uut inimest otsides tegi EKRE taaskord süvavea. Kuigi Kert Kingo oma teenistuskäigu järgi justkui isegi sobinuks ministriks, ilmnesid tegelikkuses tema puudulikud võimed nii võõrkeelte kui üldises suhtluse osas. Ning kui sellele lisandus ministrina võimetus komplekteerida omale pädevate nõunike ring, oligi läbipõlemine küllaltki kiirelt käes.

Tegemata töövestlused

Samal teemal

Mida peaks EKRE ja tänane valitsuskoalitsioon toimunust õppima? Esiteks tuleb ära teha elementaarne taustakontroll inimeste suhtes, kes tuuakse erakonna juhatuse ette potentsiaalsete ministrikandidaatidena. Siin on abiks nii Google, erinevad avalikud registrid kui ka kandidaate juba varasemast ajast lähemalt tundvad inimesed.

Teiseks võiks osa erakonna juhatuses toimuvast vestlusest ministrikandidaatidega minna mingil hetkel üle sujuvalt inglise või mõnele muule enamlevinud võõrkeelele.

Kolmandaks tuleks erakonna juhtidele kitsamas ringis (EKRE puhul siis pereringis) rääkida ministrikandidaatidega põhjalikult ja usalduslikult nende inimlikest nõrkustest. Kas neil on mingeid sõltuvusi, tervise- või suhteprobleeme? Milline on kandidaatide majanduslik seis ja huvid? Kas ehk pole neil mõnd muud töötegemist segavat faktorit, näiteks hirmu lennukis reisimise suhtes vmt?

Alles seejärel, kui erakond on teinud oma esmased taustauuringud, tasub ühe või teise ministrikandidaadi nimed välja käia koalitsioonipartneritele ning meediale. Kes siis moel või teisel võtavad nende inimeste mineviku ja oleviku omakorda tähelepanelikult luubi alla. Pole vaja kuuluda EKRE siseringi, et näha nii Kuusiku kui ka Kingo puhul eelkirjeldatud sõelumise tegematajätmist.

Valitsuse tasemel tuleks samuti ministriteks pürgijate taustakontrolli tugevdada. Eestis on millegipärast jäetud osadele ministritele vabadus valida, kas ja millise tasemega riigisaladuse luba nad taotleda soovivad. Kui igale ministrile teha kohustuslikuks riigisaladuse loa omamine, läbiksid nad juba oma ametiaja alguses põhjaliku riikliku taustakontrolli. Mis võimaldaks suhteliselt varakult avastada mõnede persoonidega seotud võimalikke süvavigu.

Opositsioon sihib nõrgimat lüli

Mistahes valitsusega opositsioonis olevad erakonnad otsivad võimuahela nõrgimat lüli ning keskenduvad selle kriitikale. Loomulikult valisid nii reformarid kui ka sotsid selleks valitsuse senise ilmselgelt ebakompetentseima ministri ning asusid tema tegevust kõikvõimalikul moel avalikkuses kritiseerima. Sellises olukorras oleks pidanud nii EKRE kui Kingo kaasama oma tiimi võimalikult tugeva avalike suhete spetsialisti. Leiti aga inimesed, kes allakäiku veelgi kiirendasid. Esimene Kingo PR-nõunik pühendus viljatule kohtuvaidlusele EASiga. Teine ei jõudnud tööle hakatagi, kui selgus et ta on Enn Vetemaalt määratlust laenates lihtlabane roppsuu-röökur.

Kuna opositsioon saavutas Kingo tagasiastumisega olulise võidu, on nad nüüd taaskord täie energiaga käsile võtnud koalitsiooni lammutamise katsed. Uuritakse, kas ehk mõni teinegi EKRE minister on valetanud või vassinud ning kas lõpuks Jüri Ratase kannatus katkeb.

Luuleliselt väljendudes võib peaministri kannatuse katkemine toimuda liiga hilja, siis kui ta on juba piisvalt maitsnud EKRE süvavigade mürgist vilja. Väga palju sõltub sellest, kelle pakub EKRE välja kolmandaks IT- ja väliskaubanduse ministriks ning kuidas see isik ametisse sobindub. Ning kas EKRE pakutav riigi peaprokurör suudab skandaalidest hoiduda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee