Lugejakiri

Isiklik kogemus ajast, kui kogu Põhja-Ameerika oli kaks päeva ilma elektrita

Elektrikatkestus sulatas üles sügavkülma pandud lemmiklooma (11)

Jaan Väljaots, 28. oktoober 2019, 16:59
Kuna elektrikatkestuse ajal kütust tankida ei saanud, olid järgmisel päeval kõik bensiinijaamad autodest umbes. Foto: Vida Press
Kui seitse tundi elektrikatkestust ajas Võru rahva ametivõimude meelehärmiks pigem elevile ja autodega öises linnas ringi paarutama, siis võin kinnitada, et kaks ööpäeva ilma elektrita Kanadas oli tavainimese seisukohalt samuti pigem tore seiklus kui kohutav kriis.

Kaks ööpäeva ja mõnel pool kauemgi kestnud elektrikatkestus tabas Põhja-Ameerikat 2003. aasta 14. augusti pärastlõunal pisut peale kella nelja. Olin sel hetkel Torontos hokikuulsuste hallis, kus olin just üles otsinud klaasi taha pandud Eesti koondise esindussärgi, kui minu suureks pettumuseks ja mu kaasa suureks kergenduseks teatati, et hall suletakse sedapuhku pisut varem ja kõigil palutakse lahkuda.

Küll aga tekkisid Toronto südalinna ristmikele tavainimeste hulgast vabatahtlikud liiklusreguleerijad, kes hõikudes ja kätega vehkides liiklust suunata üritasid. Kohati see neil isegi õnnestus, kuid niipea, kui nad tüdinesid ja õlgu kehitades ristmikult minema astusid, taastus seisak kiiresti.

Meil vedas, sest olime võõrustavate sugulastega leppinud kokku kohtumispaiga ja aja, et minna vaatama arusaamatute reeglite järgi mängitavat Kanada jalgpalli. Toronto Argonautide mäng lükati mõistagi edasi, kuid vähemasti saime kokku ja pääsesime pikast jalgsimatkast, sest metroo ju ei töötanud. Ka ummikud hakkasid viimaks tasapisi lahenema.

Seda ööd nautis kogu Toronto, sest selget tähistaevast linna kohal polnud inimesed varem näinud.

Järgmine päev oli reede, aga kuna elekter polnud tagasi tulnud, siis anti paljudes töökohtades inimestele vaba päev, mis juhatas sisse pika nädavahetuse.

Esimene tõsisem probleem oli selles, et supermarketeid ei saanud avada. Muidu võinuks ju sulavatest külmikutest kraami sularaha eest kiiresti maha müüa, kuid ilma akendeta kaubanduskeskused jäid pimedaks ka keset päist päeva. Siin tuli esile akendega pisikeste poekeste eelis. Kiiresti ilmutasid ärivaistu ka pealtnäha suvalised tüübid, kes tänavanurkadel topelthinnaga patareisid ja taskulampe pakkusid.

Kuid külmikud ja sügavkülmad sulasid ka kodudes, mis tähendas, et nende paari päeva jooksul toidupuudust tekkida ei jõudnud. Pigem vastupidi – pea igas Toronto äärelinna aias pandi grill tossama ja valmistati sellises koguses hamburgereid, mida tunneb veel ehk vaid Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäev.

Kuna ilmad olid palavad, siis ainus asi, mille üle viriseti, oli puuduv konditsioneer, aga Eestist pärit inimene ei osanud sellegi üle kurta.

Ka järgmisel ööl istuti hubaselt pere- ja sõpraderingis ning nauditi tähti ja kuupaistet. Tõsi, ritsikate sirinat täis augustiööd häiris siiski vahel päästeauto või kiirabi sireen, mis andis aimu, et elektrikatkestus võis siiski kellelegi ka tõsisemaid probleeme tekitada.

Korralikuks muljetelaviiniks läks kolmandal päeval, kui elekter oli tagasi ning raadiojaamad vahendasid eetrisse inimeste telefonikõnesid. Ühe värvikamana jäi meelde helistaja, kes oli hädas, et tal oli üles sulanud sügavkülma pandud surnud lemmikloom. Miks helistaja küüliku külmikusse pani, jäi selgusetuks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee