Kommentaar

Ene Pajula | Mammi meelest on vorst vorsti vastu poliitika ohtlik (12)

Ene Pajula, ajakirjanik, 27. oktoober 2019, 17:40
Kui mammi on oma pika elu jooksul midagi õppinud, siis seda, et ükskõik kui kehv olukord ka parajasti ei tunduks, saab alati minna halvemaks, ja palju. Sageli on juhtunud nii, et kui ta usub, et on nii sügaval põhjas, et enam allapoole langeda ei saa, siis kõditab keegi teda talla alt. Kui meie sisepoliitikas on juba nädal-paar olnud justkui rahu majas ja näib, et – üllatus-üllatus! – elu läheb tõesti normaalsetesse rööbastesse, siis muidugi käib kohe uus pauk ja me vajume jälle sügavamale sisse kõikelubatavuse sohu.

Uut Kingot pole vaja

EKRE ministrid ja muud asjapulgad muidugi ei saagi jätta endast muljet kui intelligentsetest hästikasvatatud inimestest, sest sellega valmistavad nad oma valijatele sügava pettumuse, samas Keskerakonnast ja Isamaast, eriti viimasest, ootaks ikkagi midagi muud. Eks poliitika ongi üks räpane asi, peenemalt öeldes kompromisside kunst, aga kui see avalik, ilma igasuguse häbitundeta vorst vorsti vastu poliitika ajamine veel kaua kestab, siis on Eesti tulevik ikka väga tume.

Mammit küll ei lohuta see, et sellised vägevate juhid nagu Donald Trump või Boris Johnson käituvad järjest just mõõt mõõdu vastu asju ajades ja see justkui ongi ainuõige. Väikeriik, kes peab muudkui – kui papa Jannsenilt laenata – munadel käima, vajab tasakaalukaid riigimehi kaugelt rohkem kui mõni suur riik. Meil ei ole inimesi, raha, relvastust ega territooriumi, millele saavad toetuda suured riigid. Meil on ainult meie maine.

Kui me renomee saab rikutud, siis võime kaotada kõik. Sama ka siis, kui valitsejad on omavahel riius – kas ei näe me seda taas ja taas mitmes Ida-Euroopa riigis, kus kogu areng jääb selle taha, et opositsionäärid ei suuda omavahel kokku leppida. Veel hullem on asi siis, kui koalitsiooni osapooled käituvad nagu kass ja koer. Mammi meelest on ennekuulmatu, et üks koalitsioonipartner esitab teisele ultimaatumi – ja veel avalikult. Teisalt on muidugi hea, et avalikult, siis me vähemalt teame, mis toimub.

Kui seni vaid spekuleeriti, et Kert Kingo vaikne taandumine korraldati vastukaaluks Lavly Perlingu vabastamisele peaprokuröri ametist, siis nüüd ei tee EKRE esimees Mart Helme sellest enam mingit saladust. Mammi meelest tegi ta hea pakkumise – nad ei esita enne uut ministrikandidaati, kui Perling on läinud. Mammi plaksutab selle peale! Venitatagu Perlinguga nii kaua kui saab ja siis veel nii kaua kui saab – meil tõesti pole vaja ministrikohale veel ühte skandaalset pädevuseta isikut, kes ainult palka vastu võtab. Kusjuures see annab mõlemale poolele võimaluse pääseda sellest olukorrast nägu lõplikult kaotamata: kumbki ei tagane omast ja avalikkus ainult võidab sellest.

Reitelmanni lähetamine

Mammi tõesti imestab, et ta pole veel imestamisvõimet kaotanud. Nagu näiteks selle veidra tantsu üle, mis käis ümber Urmas Reitelmanni määramise ENPA Eesti delegatsiooni liikmeks. Mammi lihtsalt ei saanud aru, miks peab selles delegatsioonis iga hinna eest olema just Reitelmann? Keskerakond pingutas ennast pükstest välja, et see määramine teoks saaks, liigutades riigikogu liikmeid komisjonide vahel ja olles valmis asja õnnestumiseks tegema ei  tea mida. On täiesti selgusetu, milliste teenete eest pesemata suuvärgiga Reitelmann selle au ära teenis. Kooliharidust vaid keskkooli jagu, kuigi EKRE ringkondades võib see olla pigem pluss.

Mammi on muidugi vanamoodne ja tema küll eelistaks haritumaid poliitikuid. Samas on tema ja Reitelmann olnud kunagi kolleegid ja tol ajal oli viimane ju täiesti tore poiss. Mammi mäletab, kuidas nad kord arutlesid selle üle, et lehmad on uskumatult lesbilised, kuigi praegu on EKRE seisukoht midagi sellist, et kõrvalekaldeid seksuaalses orientatsioonis esineb ainult mõistuslikel olenditel. Ja niipalju kui mammi mäletab, edendas Reitelmann juba tollal oma inglise keelt, oskust, milleta ühtki poliitikut tegelikult Eestit esindama lasta ei tohiks.

Olgu keeleoskusega kuidas on, aga inimese puhul, kellest kunagi ei tea, mis tema suust või sulest järgmisena lendu läheb, peaks olema ettevaatlik. Nojah, nii väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kui ka tankistiks suunatud Siret Kotka-Repinski kinnitasid, et vaatasid sügavalt Reitelmannile silma ja nad on kindlad, et too käitub edaspidi korralikult. Kas pole see umbes samuti nagu George W. Bushiga, kes omal ajal vaatas silma Vladimir Putinile: „Mul oli võimalus saada aimu tema hingest. Ta on oma riigi teenimisele ja selle huvidele sügavalt pühendunud mees,“ kommenteeris ta siis. Eks ta ole, mida keegi riigi huvidele pühendumiseks ja korralikuks käitumiseks peab.

Veel imelikum on, miks Reitelmann sellesse seltskonda tikkus, kui ta sellest Euroopa Nõukogu parlamentaarsest assambleest vähimatki ei pea. Ainus põhjus, mille mammi välja mõelda suutis, oli ENPA delegatsiooni liikme palk. Huvitav, kui suur see olla võiks? Mammi pole märganud, et seda kuskil avaldatud oleks. Loodetavasti on see ikka piisavalt suur, et mäng küünlaid vääriks. Teine asi, mida avalikkus ei tea, on see, millise vorstijupi Keskerakond siis vastu sai.

Sõnapidaja Kingo 

Vaevalt jõudis olukord pisut rahuneda, kui lahvatas skandaal minister Kingo ümber. Selle üle mammi isegi ei imesta enam – nii väga. See, et ta on plahvatusohtlik, oli selge algusest peale. Mida arvatagi inimesest, kes jättis oma ülesanded täitmata ka eelmises töökohas ja käis oma tööandjaga kohut. Kui Kingo ministrikoha vastu võttis, ei teinud ta mingit saladust sellest, et ei kavatsegi tööle hakata. Ainus huvi, mis tal näis olevat, oli valimiste e-hääletuse kinnipanek, aga näib, et te polnud selleks piisavalt võimekas. Igatahes pidas Kingo sõna ega hakanudki tööle. 

Mammi meelest on imelik see, et algul oli ta justkui kristalselt aus, ja hakkas siis äkki, parimas võimalikus kohas, riigikogu kõnepuldis, valetama. Mammi oleks siiski eeldanud, et mingi arunatuke selle daami peas ikka on – aga näib, et mitte, sest petta sellises kohas ja asjas, mida on nii kerge kontrollida?! Tõenäoliselt poleks midagi juhtunud, kui ta oleks öelnud, et jah, läksin alt. Palun vabandust! Aga tema oleks nagu käinud koolitusel, kuidas endale ajakirjanikud kannule meelitada.

Muidugi kargas siseminister Mart Helme kohe ajakirjandusele turja, et Kingo käitumine on puha nende süü, aga mine isahane tea – äkki oli see jälle EKRE kaval plaan pildil püsimiseks? See, kui kergesti nad Kingost loobusid, polnud üldse EKRE moodi. Tavaliselt õigustavad ja kaitsevad nad oma inimesi vähemalt seni, kuni on täiesti läbi seina surutud. Meenutagem kurikuulsat Marti Kuusikut ja ka segaste väljaütlemistega silma paistnud põllumajandusminister Mart Järvikut. Samas pole EKRE Kingo käitumist ka päriselt hukka mõistnud, sest koht erakonna juhatuses jäi talle ju alles.

Mis mammit eriti hirmutab, on see, et kui valitsuserakondi huvitab ainult omakasu, mitte kunagi aga see, mis on hea Eesti riigile ja rahvale, nii et nad ajavad häbenemata avalikult vorst-vorsti vastu poliitikat, siis mis võib veel kulisside taga toimuda? Avalikkus ei tea, milliseid diile tegi rahandusminister Martin Helme Ameerikas või milliseid kokkuleppeid sõlmis Londonis Bill Browderiga. Jah, võib-olla kõik ongi hästi ja Eesti huvides, aga miks siis neist täpsemalt ei räägita? Eestlasi on ajaloo jooksul nii palju kordi maha müüdud, et ettevaatlikkus on meil veres. Mart Helme küll kiidab poega taevani, aga kes siis veel, kui mitte tema. Samas me ju mäletame EKRE plaani, mille käis avalikkusele välja Leo Kunnas – ka üks neid mehi, keda mammi seni arukaks pidas – et Ameerikal raha küll, tuleb ainult küsida. Kindlasti pole neil probleemi meile miljard dollarit sõjalist abi välja käia. Eelmised valitsused olid lihtsalt nii lollid, et ei tulnud selle peale. Kuidas siis selle miljardiga nüüd lood on?

Mammil kui valitsuse tööandjal on õigus teada, mis toimub.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee