Juhtkiri

Juhtkiri | Kellakeeramise lõpetamisega aega on? (22)

ohtuleht.ee, 25. oktoober 2019, 17:51
Milline on ööl vastu pühapäeva tunni võrra tagasi nihkuvate kellaseierite mõju inimeste-loomade käitumisele ja meeleolule, teab igaüks omast käest. Olgugi et ühekordne lisatunnike und kulub paljudele marjaks ära, ei kaalu see üles kaks korda aastas toimuva ajanihke kogumõju meie tervisele, mida spetsialistid on hinnanud selgelt negatiivseks, osadele inimestele (näiteks kindlal kellaajal ravimite võtjatele) aga suisa ohtlikuks.

Nii ei tule üllatusena, et ettepanek kellakeeramine üldse lõpetada pälvis üle-euroopalises küsitluses 84% vastanute toetuse, ja Euroopa Komisjon seadis eesmärgiks lõpetada tülikas kellakruttimine juba sel aastal. Pettuma peavad aga need, kes lootsid, et pühapäevane nihutamine jääbki viimaseks – nüüd on (kõige varasemaks) eesmärgiks seatud 2021. aasta. Põhjuseks muidugi liikmesriikide võimatus jõuda kokkuleppele – ühiselt kas talve- või suveaja kasuks otsustamine olnukski liiga ambitsioonikas eesmärk. Nüüd on aga küsimusi tekitanud lähinaabrite sattumine eri ajavöönditesse. Kas ajavahe talveaega eelistava Soomega oleks ikka mõistlik, selle üle on siingi päid murtud. Suuresti asjata. Kas märksa suurem mure pole hoopis see, et talveajale jäädes magaksid meie elanikud maha 564 tundi valget aega, suveaja puhul aga vaid 352 tundi?

Paraku mõjub lahendusega venitamine, nagu polekski tegu kuigivõrd olulise küsimusega, olgugi et teema on üleval olnud kõikides liikmesriikides. Nüüd, kus kellakeeramise kahjulikke mõjusid on paremini teadvustatud kui ehk kunagi varem, ei tohiks selle lõpetamise tähtajast kinnipidamine nii ületamatult raske olla.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee