Seisukoht

Seisukoht | Kui palju panustab vinguja? (10)

Andra Nõlvak, reporter, 25. oktoober 2019, 17:51
Sattusin hiljuti ühes Facebooki grupis lugema kommentaari, mis puudutas ametlikult töötamist, maksude maksmist ja kõike muud sellist. Loo iva oli selles, et tööd tulebki mustalt teha, sest muidu koorib riik seitse nahka ja kätte ei jäägi midagi. Lapsed tuleb nagunii juba sündides lasteaiajärjekorda panna ja varsti peab end ka hooldekodujärjekorda võtma.

Selline jutt ajab mul harja punaseks. Võib-olla sellepärast, et ma töötan ausalt, ja seetõttu, et riigi rahakotti panustamata pole meil õigust ka midagi nõuda.

Olen korduvalt vihastanud, et arstide juurde on pikad järjekorrad ja seega pean tihti minema tasulisele vastuvõtule, sest ma lihtsalt ei saa aega, kuigi olen iga kuu sotsiaalmaksu tasunud. Ehk oleks lahendus tõesti hoopis mõni mõistlik erakindlustus, mida maksaksin iga kuu ja siis käingi tasulise arsti juures kui vaja. Peaasi, et saaks tohtri juurde. Ent see on juba omaette teema.

Paraku on samad inimesed, kes muretsevad, et jumala eest ei peaks riigile midagi maksma, tihti ka need, kes vinguvad, et nende tuletõrjujast mees saab vähe palka, lasteaiakohti napib, teed on auklikud ja mida kõike veel. Tahame, et lasteaedasid oleks rohkem ja et need oleksid ilusad ja nüüdisaegsed. Tahame, et Tallinnast viiks Tartusse neljarajaline maantee, ja turvatunnet, et kui meil on vaja kiirabi, politsei- või päästeteenistuse abi, siis me selle ka saame. Ometi unustame ära, et selleks peame ise sellesse panustama. Riigi rahakotti täidamegi meie. Kui raske on seda mõista?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee