Kommentaar

Mart Soidro | Mati Alaveri hiilgus ja viletsus (4)

Mart Soidro, literaat, 24. oktoober 2019, 16:01
Üks 13-aasta tagune mälupilt veebruarist 2006, mil toimusid XX taliolümpiamängud Torinos.

16. veebruar – Kristina võidab 10 km klassikadistantsil teise kuldmedali.

17. veebruar – Andrus Veerpalu võidab 15 km klassikasõidu...

Pealinna õlletubades voolas juba keskpäeval õlu, peenemates lokaalides pulplev vahuvein. Nii palju rõõmsameelseid (joobunud) ja veidi vintis (joobnud) inimesi polnud näinud ei vana Toomas ega ükski keskaegne vanalinna tänav. „Aitäh, Kiku ja Tolik! Sügav kummardus, Andrus ja Mati nende ülevate hetkete eest!” hõiskas Kungla rahvas ja istus maha sööma ning kandlelugu lööma. Torino olümpiamängul lõpetas Eesti medaliarvestuse tabeli esitosina. Nagu ei olekski aasta 2006, vaid 1936! Meie ette jäi Holland ja meie järel tuli Norra – „vähetuntud talispordiriigid”

Olime sunnitud valetama

Viis aastat hiljem, 7. aprillil toimus suusaliidu pressikonverents, kus Mati Alaver ja tollane suusaliidu peasekretär Jüri Järv vabandasid kõigi spordisõprade ees, et ei saanud Andrus Veerpalu positiivse dopingutesti kohta rääkida tõtt. „Me olime sunnitud valetama, mul on kahju, aga vastavalt reglemendile ei tohtinud me asjast teavitada,” sõnas Järv kokkuvõtvalt (Delfi, 7.04.2011). Sel hetkel oli sotsiaalmeedias Andrus Veepalusse uskujaid üle 70 000 (selle nädala kolmapäeva seisuga on neist alles jäänud 41 386). Suusasangari kaitsjate sõjaretk dopinguküttide ja rahvusvahelise suusaliidu vastu kestis 724 päeva (Vabadussõda kõigest 431) ja läks suusaliidu tollase presidendi Sandor Liive sõnul maksma ligikaudu 100 000 eurot. Aga see oli „küünlaid vääriv mäng” – 25. märtsil 2013 mõistis Spordi Arbitraažikohus Veerpalu õigeks ja tühistas tema 3-aastase võistluskeelu. Valurahaks saadi 10 000 Šveitsi franki (8200 eurot).

Veerpalusse uskujad olid sillas. Sama aasta lõpus ERR-i ja EOK korraldatud konkursil „Eesti aasta spordihetk” üks nominente oli mõnda aega ka Andrus Veerpalu õigeksmõistmine rahvusvahelise spordiarbitraaži poolt. Alles pärast olümpiamedalistide Erki Noole, Jüri Jaansoni ja Toomas Tõniste protesti ja meeldetuletust, et tegu ei ole advokaatide konkursiga, kõrvaldati konkursilt kohatu nominent.

Venelane blufib ja mustab Eesti sporti

Kindlasti aitas selle otsuse tegemisele kaasa nn Vitali Bernatski skandaal, mis samal ajal Eesti Päevalehes lahvatas.

„Miks te sellest praegu kirjutama peate, kui asjast on möödas nii palju aastaid? Pange raha valmis – kui sportlaste nimesid sisaldav lugu ilmub, saate kohe kaela miljonihagid. Ühe arsti ütlused ei maksa midagi, mõelge – see võib tõmmata kogu Eesti tippspordile kriipsu peale, nii et meie sportlased ei pääse enam välismaale võistlema. Täielik ringkaitse,” kirjeldas Kärt Anvelt spordiringkondade mõjutusvahendeid enne Vitali Bernatski ülestunnistust Eesti Päevalehes (17.12.2013).

See on jälk lugemismaterjal. Juba siis, aga eriti selle aasta sündmuste valguses. Kinnimätsimisest huvitatud Tartu dopinguseltskond üritas alguses kunagisest spordiarstist distantseeruda – vilepuhuja nägu oli neile justkui tuttav, aga lähemalt kokku ei puututud. Hiljem siiski meenus, et puututi küll, töötati koguni ühes laboratooriumis. Aga kes on see kibestunud vennike meie kõrval! Bernatski oli ju elu hammasrataste vahele jäänud ullike, kellele E-klassi Mercedestega ringivuravad suusatuusad armulikult raha laenasid ja tagatipuks koguni jalgratta kinkisid. Spordiarst Toomas Teinile ei tähendanud Bernatski kümned dopinguarved ja retseptid midagi, sest „ta võis ju neid ka rebastele süstida” (EPL, 19.12.2013). „Ma arvan, et see venelane blufib ja mustab Eesti sporti,” lisas Priit Soosaar, kunagine kaugushüppaja, kelle isiklik mark on 7.86.

Kärt Anvelt oli praktiliselt ainus ajakirjanik, kes Bernatski juhtumiga tegeles. Kes „ei kohkunud vaenlaste hulgast ega ehmunud sõnnikuveost”. Ülejäänud spordiajakirjanikud ei võtnud tuld, - või mis veel hullem! - käisid Mati Alaverile sosistamas, mis järgmise päeva lehest leida võib. Skandaal sumbus ja selleks hetkeks oli Veerpalusse uskujaid alles veel 59 896.

Kaks aastat hiljem ilmus nädalalõpulisas LP Raul Ranne kaksikintervjuu Andrus Veerpalu ja Mati Alaveriga („Kaks meest. Üks Saatus”, 28.11.2015). Meie suusakindral on pika vihaga mees ja meenutas Bernatskit krõbedate sõnadega: „Olen paar-kolm korda hoidnud telefoni käes, et öelda: kuule, kloun, sa ikka saad aru, mida oled korda saatnud? Aga ei ole tahtnud. Eesti rahvatarkuski ütleb, et ära puutu, sitt hakkab haisema” (kirjaviis muutmata; M.S.).

Tundus juba, et Eesti spordiajaloo häbiväärsemale peatükile võib punkti panna. 2015. aastal käivitasid meie murdmaamehed MTÜ Team Haanja. Treener Anti Saarepuu sõnul kannustas seda looma soov muuta Eesti suusatamine rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Maakeeli: tugevatest tagumikest pidid saama kõvad keskmikud. Halli kardinali rollis oli Mati Alaver. Otsis raha ja langetas otsuseid.

„Andke meile Mati Alaver tagasi” anus kursusevend Priit Pullerits eelmise aasta 15. detsembri Postimehes. „Mõelge korraks südamega: kas see on meie õigusriigile omane, et inimene, kellel ei lasu juriidiliselt mingit süüd, peab jätkuvalt hoidma end varju ja tagaplaanile, nagu peaks ta end tundma paadunud patusena? President võiks lausa sõna võtta, et aeg on andestada, nagu ta soovitas andestamist ühele teatrijuhile.”

President ei täitnud Priidu uusaastasoovi. Otsustas 79 päeva hiljem, selle aasta 4. märtsil hoopis Mati Alaverilt teenetemärgid ära võtta. „Teenetemärgi seaduse § 13 lõike 1 punkt 3 järgi võib Vabariigi President otsustada teenetemärgi ära võtta, kui inimese hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise,” on seaduses kirjas. Seda otsust pole vandeadvokaat Aivar Pilv vaidlustanud (a la protseduurireeglite rikkumine).

Lõpetuseks. Mul on sügavalt ükskõik, millise karistuse Mati Alaver kokkuleppemenetluses saab. Kas rahatrahvi või tingimisi vanglakaristuse, see ei muuda kokkuvõttes enam midagi. Nagu Villu Reiljanigi puhul on tegemist väljakujunenud isiksusega, kes enam ei muutu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee