Maailm

Kosmoseagentuuri kinnitusel saabub Hubble'i teleskoobi järglasega võimalus näha kõige esimesena galaktikaid 

Webbi kosmoseteleskoop võib näha aegade algusesse (2)

Triin Tael, 26. oktoober 2019 00:01
HUBBLE'I JÄRELTULIJA: 6,5meetrise läbimõõduga kuldpeegel võib anda  Webbi teleskoobile võime näha aegade algusesseFaili nimi: 47RS161102B501.jpgFoto: KEVIN LAMARQUE/ REUTERS
Kui James Webbi kosmoseteleskoop saab 2021. aastal tõepoolest teele saadetud, toimub see 14aastase hilinemisega, märgib BBC. Ent kas Hubble'i kuulus järglane suudab tõesti otsekui ajamasin universumi algusesse kiigata ning ehk isegi tulnukaid tabada?

Augustis sai USA riiklik aeronautika- ja kosmosevalitsus NASA uhkelt teatada, et James Webbi teleskoobi kaks poolt on viimaks kokku pandud. Hiigelobservatooriumi ülemine pool, mis sisaldab peegleid ja teadusinstrumente, tõsteti Lõuna-Californias kaitsetööstusettevõttes Northrop Grumman kraana abil kosmoselaeva ja päikesekilbi otsa. „Teleskoobi ja tema teadusinstrumentide, päikesekilbi ja kosmoselaeva ühendamine üheks observatooriumiks kujutab kogu Webbi tiimi jaoks vapustavat saavutust,“ ütles Webbi projekti juht Bill Ochs ajakirjanikele. 

Samal teemal

See on James Webbi kosmoseteleskoobi pikas ja probleemiderohkes sünniloos tõepoolest märgiline hetk. NASA on lubanud, et kui Hubble'i teleskoobi vägev järglane lõpuks paika saab – 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele Maast –, sünnib astronoomias revolutsioon. Kosmoseagentuuri kinnitusel suudab Hubble'i teleskoobi järglane vaadata ajas tagasi ning näha kõige esimesi galaktikaid, mis moodustasid varajase universumi. Seda võimaldavat 6,5meetrise läbimõõduga kuldpeegel (võrdluseks: Hubble'i peegli diameeter on 2,4 meetrit), mis suudab koguda valgust esimestelt tähtedelt ja galaktikatelt, mis sündisid pärast Suurt Pauku. Nagu see lubadus juba piisavalt uhke poleks, usuvad teadlased, et tänu megapeeglile ning erakordselt tundlikele kaameratele võib Webbi teleskoop ehk otsida teistelt planeetidelt märke maavälisest elust. Ometi oleksid USA riigiisad kogu ambitsioonikale projektile 2011. aastal vee peale tõmmanud, sest selle eelarve oli kasvanud kosmiliseks.

Kulud kasvasid kümnekordseks

Webbi kosmoseteleskoobi sünd on olnud tõeline kannatuste rada. 1996. aastal loodud projekti järgi pidi teleskoobi maksumuseks tulema miljard dollarit. Kosmosesse pidi seninägematu observatoorium jõudma 2007. aasta paiku. Kuid teleskoobi valmimine on piinarikkalt veninud ja tema maksumus on kasvanud astronoomiliselt. 2011. aastaks oli viis miljardit dollarit kulutatud ja kongress kaalus rahastuse lõpetamist (finantseerida on aidanud ka Euroopa ja Kanada kosmoseagentuur). Nüüdseks on teleskoop (Ameerikas kasutatakse tema puhul akronüümi JWST) läinud planeeritust ligi kümme korda kallimaks. 2018. aasta oktoobrisse kavandatud start jäi taas ära ning NASA seadis uueks tähtajaks 2021. aasta märtsi.

KUSAGIL ON TEINE MAA? Loodetavasti annab Webbi kosmoseteleskoop vastuse ka sellele küsimusele  Foto: Wikipedia

Veebiväljaande The Verge teatel on süüdistavad pilgud pööratud teleskoobi peamise ehitaja Northrop Grummani poole. Mullu takerdus observatooriumi valmimine tobedate apsude taha: üks töötaja kasutas kütuseklapi puhastamiseks vale lahustit, testimise ajal lasti masinavärki vale pinge. Mõned USA kongressi liikmed avaldasid arvamust, et tehas peaks oma vead kinni maksma. „See on üks kobakäplikumaid töid, mida minu silm näinud on, ja maksumaksjatel tõmmatakse praegu nahk üle kõrvade,“ raevutses vabariiklane Dana Rohrabacher kohtumisel Northrop Grummani juhiga. 

Teleskoobi valmistajat on kerge patuoinana kujutada, kuid paljud eksperdid väidavad, et teleskoobi hädad said alguse juba planeerimisfaasis. Kuna Webbi teleskoop on niivõrd harukordne ja keerukas, ei suutnud NASA algusest peale hinnata, kui palju selle ehitamine raha ja aega nõuab. „Sellel planeedil polnud ainsatki inimest, kes oleks algul osanud JWSTd ehitada,“ toonitab kosmosepoliitika konsultatsiooniagentuuri PoliSpace asutaja Jim Muncy The Verge'i intervjuus. 

Ülikonna õmblemine nööbi külge

USA teaduste akadeemia National Academies of Sciences, Engineering and Medicine pakkus teleskoobi disaini NASA-le välja 2001. aastal. Toona ennustasid teadlased projekti hinnaks miljard dollarit. Paljude kriitikute sõnul oli see täiesti õhust võetud. NASA on oma hiidprojektide hinnaga varemgi totaalselt mööda pannud. Hubble'i teleskoop pidi maksma minema 200 miljonit dollarit, kuid selle väljatöötamise hinnaks kujunes lõpuks 1,2 miljardit. Kuna Hubble'i peeglit tuli korduvalt putitada, kasvasid kulud veelgi üüratult ning stardiks oli selle maksumus juba 4,7 miljardit dollarit. 20 aastat pärast starti, 2010, rehkendati kogukuludeks umbes 10 miljardit. 

NASA peainspektor peab NASA väärrehkenduste põhjuseks liigset optimismi. Agentuur ei hoolivat büdžetist ja tähtaegadest ning kui eelarved lõhki lähevad, eeldab, et saab raha alati juurde. JWST puhul seadis kongress väljatöötamiseelarve uueks piiriks kaheksa miljardit, kuid kosmoseagentuuril on käsi juba jälle pikal. 

Mõistagi on eelarve lõhkiminekus süüdi ka see, et Webbi teleskoobi idee tekkimisel polnud mõningaid tema ehitamiseks vajalikke tehnoloogiaid veel olemaski. NASA insenerid pidid palehigis tööd tegema ning enne teleskoobi ehituse algust leiutama kümmekond tehnoloogiat, näiteks tarkvara, kuidas teleskoopi kosmoses korralikult paigal hoida, ning materjali tenniseväljaku suuruse päikesekilbi jaoks, mis takistab kosmoselaeva ülekuumenemist. See kõik on teleskoobi maksumust aina kasvatanud.  

Nüüd, kus teleskoop on kokku pandud, ühendavad ja testivad insenerid elektrisüsteeme. Seejärel läheb testimisele hiiglaslik viiekihiline päikesekilp, mis peaks olema võimeline blokeerima enam kui 99,9999% Päikese, Maa ja Kuu soojusest. Isegi imeväike kogus soojust nendelt taevakehadelt võib Webbi pardal olevad ülitundlikud instrumendid rikki ajada. Kosmosesse asub teleskoop teele kokku voldituna otsekui origami. Pärast starti ajab ta end aga laiali nagu hiiglaslik transformeri robot. Webb asub tegutsema 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel Maast Lagrange'i punktis L2, kus tänu gravitatsiooniliste jõudude vastastikusele tasakaalustamisele säilitab teleskoop  Maa ja Päikese suhtes oma asukoha. 

Kas leitakse tulnukad või uus Maa?

Väljaanne MMN.com nimetab teleskoopi omamoodi ajamasinaks. Northrop Grummani astrofüüsik Blake Bullock seletab, et Hubble'ist sada korda võimsam teleskoop saab tänu hiiglaslikule peeglile koguda rohkem valgust ja kiigata seega ajas kaugemale tagasi. Webbi vaateväli on märksa suurem kui Hubble'i kaameral ning ruumiline täpsus märksa parem kui Spitzeri infrapuna-kosmoseteleskoobil. 

„Hubble suutis maksimumvõimsusel näha galaktikaid, mis olid vanuse poolest teismelised. Aga meie tahame näha beebisid,“ ütleb Bullock MMN.comile. „Tänu Webbile saame esimest korda heita pilgu ajas tagasi universumi esimestele objektidele. Saame esimest korda ka iseloomustada teisi planeete, mis ümber teiste tähtede ringlevad, kaugeid eksoplaneete, ning näha, kas seal on ehk ookeanid, atmosfäär ning millised keemilised elemendid seal on.“ Webb töötab infrapunalainealas lainepikkustel 0,6–28 mikromeetrit: värskelt tekkivad tähed ja planeedid on peidus tolmu taga, mis neelab nähtavat valgust, kui infrapunavalgus suudab sellest tolmust läbi tungida.

Ehk näeb Webbi teleskoop ka tulnukaid? „Seda, kas planeedil on elu või ei, ei saa JWST kindlalt öelda, kuid ta hakkab seda ruumi kaardistama ja ütlema: „Seal võib olla ookean.“ Nii saame teekaardi, mille abil tõsiselt edasi uurida.“ Washingtoni ülikooli astronoom Joshua Krissansen-Totton ja tema tiim on uurinud, kas Webb suudaks eksoplaneetide atmosfääris tabada nn biosignaale, märke elust. „Võiksime neid vaatlusi järgmise paari aasta jooksul teha,“ ütles ta BBC intervjuus.

Bullock lisab, et JWST abiL kavatsetakse uurida ka tumeenergia olemust „Ja teiste päikeste ümber olevate planeetide iseloomustamine rajab meile teed, uurimaks, kas kusagil võib olla teine Maa.“

Kes oli James Webb?

James Webb Foto: Wikipedia

Alguses kandis ambitsioonikas kosmosemissioon nimetust Next Generation Space Telescope (NGST, järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop), kuid 2002. aasta septembris pandi talle uus nimi endise NASA juhi James Webbi (1906–1992) järgi. Webb oli agentuuri eesotsas 1961. aasta veebruarist 1968. aasta oktoobrini ehk Kennedy valitsusaja algusest Johnsoni valitsusaja lõpuni ning juhtis Mercury, Gemini ja Apollo mehitatud programmide väljatöötamist. Kui Webb ametisse kinnitati, oli agentuur äsja edukalt kosmosesse saatnud esimese šimpansi Hami. Kuid ühtki inimest polnud Maa atmosfäärist kaugemale toimetatud. Webb lahkus NASAst kaks kuud enne seda, kui Apollo 8 astronaudid jõudsid Kuu gravitatsioonivälja, tiirlesid kümme korda selle ümber ning nägid oma silmaga tema tagumist külge. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee