Maailm

PATISEIS: Brexiti asjus puudub selgus ka nädal enne lahkumistähtaega (15)

Tiina Tamman, 24. oktoober 2019, 08:30
PEATAGE BREXIT: Londonis näeb parlamendihoone juures jätkuvalt loosungeid, milles nõutakse Brexiti peatamist. Foto: EPA/Scanpix
Suurbritannia parlamendi alamkoda keeldus teisipäeva õhtul Brexiti lepingu rakendusseaduse kiirkorras menetlemisest ja sellega Brexit on järjekordselt patiseisus. Senise plaani järgi pidi Suurbritannia Euroopa Liidust lahkuma juba 31. oktoobril, kuid tõenäoliselt on taas tulemas ajapikendus.  

Ometi algas eilne õhtu peaminister Boris Johnsonile hästi. Tema Euroopa Liidust lahkumise lepe kiideti põhimõtteliselt heaks, ja veel tugeva enamusega (329 häält 299 vastu). See on tunduv edasiminek, võrreldes Johnsoni eelkäija Theresa May tegevusega. Läbikukkumine tuli aga hääletusest selle üle, kas parlament nõustub leppe rakendusseadust kahe täistööpäevaga menetlema – ei nõustunud! (Hääli vastavalt 322:308.) Seda oli ehk palju tahtagi. Ühe seaduse menetlemiseks läheb tavaliselt kolm kuud, sest tekib hulgaliselt parandusettepanekuid. Kui 1972.aastal kiirkorras menetleti Rooma lepet, millega riik astus Euroopa ühisturu liikmeks, kulus selleks ikkagi 39 tööpäeva.

Suurbritannia peaminister Boris Johnson parlamendi alamkojas kõnelemas. Foto: AP/Scanpix

Samal teemal

Johnsoni jaoks on see ilmselt tohutu pettumus, et ei saa Brexitit ellu viia 31.oktoobriks, nagu ta on korduvalt lubanud. „Teeme ära või kõngeme,“ on olnud tema kurikuulus loosung. Nüüd on ta palli loovutanud Brüsselile, kes peab otsustama ajapikenduse üle. Meenutame siinkohal, et Johnson saatis küll laupäeval ajapikenduspalve, nii nagu parlament oli teda kohustanud, ent ta lisas omapoolse kirja, milles teatas, et tema ise ajapikendust ei taha. Pärast teisipäevast hääletust on Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk juba soovitanud liikmesriikidel pikendust lubada. Arutamisel on ajapikendus kuni 31. jaanuarini.

Kui aga Euroopa Liit annab kolm kuud ajapikendust, siis tahab Johnson korraldada varaseid üldvalimisi. Seda ei saa teha aga ilma parlamendi heakskiiduta. Septembri alguses Johnson korra juba proovis, aga opositsioon, leiboristid, ei tulnud asjaga kaasa, väites selle olevat vaid kavala manöövri, et ilma leppeta lahkuda. Arvamusküsitlustes olid mõlemad suurparteid tookord enam-vähem võrdse populaarsusega. Praeguseks ajaks on asjad muutunud. Küsitlusfirmade numbrid küll erinevad, ent leiboristide populaarsus on kindlasti langenud: nad on 8-10% konservatiividest taga. Rahvas ilmselt toetab Johnsoni püüdlusi Brexitit saavutada; vägikaika vedamine toimub eelkõige parlamendi tasemel, kus üha leitakse uusi nippe Johnsoni sihikindla tegevuse takistamiseks. Ent kuidas saab Johnson varaseid valimisi korraldada ilma leiboristide toetuseta, pole kellelegi selge.

Brexit on kui haav, mis kinni ei kasva

Riigile ja rahvale mõjub Brexiti ümber käiv tants halvasti, sest Brexit on kui haav, mis kinni ei kasva. Meedia on sealjuures huvitatud just kurioosumitest. Näiteks Euroopa Liidu kodanikel, kes soovivad jääda Suurbritanniasse, on selle aasta aprillist võimalik avaldada soovi põhielaniku staatuse saamiseks. Minu soomlasest sõbrannal ei olnud sellega probleemi – toiming on digitaalne, tasuta ja positiivne vastus saabus kahe nädala pärast. Aga ajalehed kirjutavad inimestest, kel on tekkinud probleeme: ei antud põhielaniku staatust (settled status), vaid ainult selle eelset (pre-settled status), ehkki inimene on riigis elanud juba aastaid. Riigile on see ka suur administratiivne koormus, sest hinnanguliselt on Euroopa Liidu kodanikke riigis 3,4 miljonit. Ainuüksi septembris laekus sooviavaldusi poolelt miljonilt inimeselt.

BREXITI TOETAJAD: Londonis parlamendihoone juures avaldavad endiselt meelt ka Euroopa Liidust lahkuda soovijad.Foto: AFP/Scanpix

Ärevust tekitavalt on meedia valgustanud ka majandusküsimusi. Firmad muidugi ei julge ei laieneda ega investeerida – oodatakse ära, mis tuleb. Valitsusel lasub suur osa süüst, sest näiteks Johnsoni uuel leppel pole taga korralikku majandusanalüüsi – lepe sai ju tehtud kähku, põlve peal. Johnson on küll äsja öelnud, et kiirendatakse ettevalmistusi ilma leppeta lahkumisele, ent pole selge, kas see on öeldud iseenda rahustamiseks või on peaministril siiski veel mingi võimalus, et 31.oktoobril lahkutakse ilma leppeta. Parlament on selle ligilähedaselt võimatuks teinud, ent praegune jagelemine on näitab, et poliitikud suudavad ilmutada leidlikkust ja kavalust. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee