Maailm

Täiendatud 21.45

BREXITI-SEGADUS: Johnson pani pausile leppe, mille ise sõlmis ja mis parlamendis läbi läks (30)

Toimetas Greete Kõrvits, 22. oktoober 2019, 21:45
Boris Johnson kuulab rahulolematult vastaste kõnesid briti parlamendis.Foto: EPA/UK PARLIAMENTARY RECORDING UNIT/Scanpix
Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson lubas, et kui tema riigi parlament kolme päeva jooksul tema sõlmitud Brexiti lepet heaks ei kiida, loobub ta sellest üldse ning üritab korraldada erakorralisi valimisi. Teisipäeva õhtul üllatas briti parlament aga sellega, et kiitis leppe siiski heaks. Peaminister aga teatas, et paneb leppe praeguseks siiski kõrvale.

Kuigi Euroopa Liit ja Ühendkuningriik sõlmisid uue Brexiti leppe, pidi briti parlament selle kõigepealt heaks kiitma. Teisipäeva õhtul toimunud hääletusel see juhtuski.

Samal teemal

Kuid nagu kõik Brexitiga seotu ikka, pole miski veel niisama lihtsalt lõppenud. Üks asi on leppe heakskiitmine, kuid peaministri soov, et see kolme päeva jooksul seaduseks kuulutatakse, kukkus parlamendihääletusel läbi.

Johnsoni sõnul ei ole vastuvõetav, et briti parlament lihtsalt ei lase Brexitil kiiresti sündida, nii et see ikka 31. oktoobril toimuks. Peaminister tänas küll 329 saadikut, kes lepet toetasid (leppe vastu hääletas 299 saadikut), ent väljendas pettumust, et parlamendi enamus siiski oodata tahab ning teatas, et paneb leppe praegu kõrvale. Valitsuse plaanitud kolmepäevase ajakava vastu hääletas 322, poolt 308 saadikut.

Ehkki Johnson palus hiljuti euroliidult Brexiti ajapikendust, on ta endiselt arvamusel, et Ühendkuningriik peab EList igal juhul 31. oktoobril lahkuma, olgu siis leppega või ilma. (Too ajapikendus pole kuidagi seotud Johnsoni nüüd soovitud kolme päevaga, vaid seadusega, mille Ühendkuningriigi parlament juba varem vastu võttis ja mis sätestas, et kui 19. oktoobriks pole lepet heaks kiidetud – mis 19. oktoobril ka tõsi oli – peab peaminister euroliidult paluma, et Brexit 31. jaanuarini edasi lükataks. Mida ta ka vastumeelselt tegi.) 

Johnson sõnas, et jätkab suhtlemist teiste euroliidu liikmesmaadega, et näha, kas ja mis kuupäevaks nood ajapikendust pakuvad. Ehkki palve (millele Johnson, muide, keeldus alla kirjutamast, ehkki teele ikkagi saatis) on lükata Brexit edasi 31. jaanuarini, võivad liikmesriigid põhimõtteliselt pakkuda välja ka mõne muu kuupäeva.

Ehk et kokkuvõtvalt: parlament kiitis Johnsoni sõlmitud leppe tagantjärele heaks, kuigi ELilt ajapikenduse palumise vältimiseks oleks pidanud seda juba 19. oktoobril tegema. Nüüd on ajapikendust palutud, ent lepe samuti heaks kiidetud. Peaminister Johnson aga ei soovi leppega enam tegeleda, sest parlament tõrgub seda tema eelistatud kiirusel rakendamast.

Teisipäeval kõlas peaministri suust ka plaan üldse erakorralised valimised korraldada, kuid sellest rääkis ta enne leppe heakskiitmist. Valimisi ta oma põgusas etteastes pärast ühe hääletuse võitu ja teise hääletuse kaotust enam ei maininud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee