Eesti uudised

RIIGIKONTROLL: kõrghariduses ei saa vanaviisi jätkata (39)

Viljar Voog, 23. oktoober 2019, 00:05
TAAS TASULISEKS? Tartu ülikoolis pakuti välja, et rahapuuduse tõttu võiks taas kehtestada vähemalt osalise õppemaksu. Seega on aeg paras, et vaadata üle praegune kõrgharidussüsteem ja otsustada, kuidas edasi minna.Foto: Aldo Luud
Kõrgharidusreform on kuue aastaga kolmekordistanud välistudengite arvu ning kasvatanud üliõpilaste hulka, kes suurte trahvisummade hirmus lõpetavad nominaalajaga, paljastab riigikontrolli audit. Suures plaanis pole „tasuta“ kõrgharidusele üleminek midagi muutnud, kuid pole välistatud, et ilma reformita oleks seis praegu palju masendavam.

2013. aastal muutus Eesti ülikoolisüsteem – toonase haridusministri Jaak Aaviksoo vedamisel suurendas riik oma panust, et seada sisse tasuta kõrgharidus õppureile, kes saavad semestriga kokku vähemalt 30 ainepunkti. Riiklik toetus pole aga suutnud ajaga kaasas käia ning nüüd on ülikoolides seis sant. Õppejõudude palgad on väikesed, neid tõsta ei saa. Varem või hiljem hakkab see pärssima meie kõrghariduse konkurentsivõimet. Kui palju raha juurde vaja oleks, ei tea täpselt keegi, kuid riigikontroll viibutab auditis haridus- ja teadusministeeriumi poole.

„Eestit vallanud „tasuta“ silti kandvate asjade pakkumise ootuses on põhjust meenutada, et kui oled taime istutanud, tuleb seda vajadusel ka kasta,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. Kõrgharidusele antakse riigieelarvest igal aastal umbes  240 miljonit eurot, kuid sellest hakkab väheks jääma. Järgmise aasta eelarves plaanitakse summat viie miljoni euro võrra tõsta, mis tähendaks õppejõududele viieprotsendilist palgakasvu, kuid ülikoolid nentisid riigikontrollile, et nende töötasud on ikkagi madalamad õpetajate omadest ja nii on raske õppejõude tööle värvata.

„Kui oled taime istutanud, siis tuleb seda vajaduse kohaselt kasta,“ julgustab riigikontrolör Janar Holm riigiisasid tasuta kõrgharidusse panustatavat summat suurendama.Foto: Teet Malsroos

Kriitiline piir käes

Holm tõi ühe halva näitena välja vildaka tulemusrahastuse. Edukaid kõrgkoole toetab riik põhimõtteliselt rohkem, ent edu ja raha ei käi siiski käsikäes – üks ülikool saab rohkem raha vaid siis, kui teistel halvemini läheb. Kriitikaga nõustus vastuses riigikontrollile ka minister Mailis Reps: elukallidus on tõesti kasvanud kiiremini kui kõrgkoolide rahastus. „Riiklik tegevustoetus tasuta õppiva üliõpilase kohta on 2019. aastaks kasvanud võrreldes 2008. aastaga 20 protsenti. Samal ajal on palgad kasvanud 60 protsenti,“ tõi Reps välja, et personalikulud on kõrgkoolides jõudnud kriitilise piirini.

Süü lasub seega ministeeriumil-valitsusel? Holm toob vastukaaluks välja, et ülikoolid dubleerivad üksteise erialasid. Kuigi ta nõustub, et see võib tõsta taset, siis samas kasutatakse konkurentsi pakkumist mugava vabandusena. „Kohati on see õigustus mõni raske otsus tegemata jätta,“ nendib riigikontrolör.

Ülikooli astub sisse vähem noori, aga nende osakaal püsib stabiilsena.Foto: Riigikontroll

Latti langetada ei tohi

Üks väheseid viise, kuidas ülikoolid ise lisaraha saavad teenida, on ingliskeelne õpe. Möödunud aastal oli kõrgkoolides 76 ingliskeelset õppekava, sealjuures 51 neist avati pärast reformi. Välisõpilaste arv on samas kasvanud kolm korda (neist ligi veerand jääb pärast diplomi saamist Eestisse tööle; IT-sektoris suisa pooled).

Et tasuta kõrgharidus rohkem eestlasi – ennekõike kehvematest oludest pärit noori – ülikooli meelitanud oleks, pole märgata. Sama kehtib ka vanemate õppurite puhul: võrreldes 2012. aastaga astus 2018. aastal kõrgkooli tudengeid vanuses 25–64 küll mõnisada rohkem, ent protsentuaalselt moodustavad nad siiski tühise osa.

Palju on reform muutnud sisseastumist?Foto: Riigikontroll

Samas ei tähenda eelnev tingimata, et üleminek tasuta kõrgharidusele oli mõttetu – kuna ülikooli astuvate noorte arv praegu väheneb (suur laulva revolutsiooni põlvkond on pigem juba diplomi kätte saanud), võinuks vanaviisi jätkates hullemgi seis olla. Holm seda aga väita ei julge, kuna tegu on spekulatsiooniga.

Igatahes on auditi koostajad veendunud, et praegune kõrgharidussüsteem vajab remonti. Riigikontroll soovitab ministeeriumil ja kõrgkoolidel 2020. aasta jooksul kokku leppida, kuidas edasi minna. „Aga oluline on, et neid valikuid tehes oleks sihiks kõrghariduse kvaliteet ning tagatud kõigi võimekate noorte juurdepääs kõrgharidusele. Kindlasti ei tohiks Eesti kõrgharidus kukkuda tagasi reformieelsesse aega, kus oli võimalik end akadeemilise lati alt kõrgkooli nii-öelda sisse osta,“ rõhutas Holm.

Paremas tulbas on erialad, kus on tööjõuvajadus aina suureneb.Foto: Riigikontroll

***
Poppide kohtade kärpimine ei aitaks

Eesti riigis jääb igal aastal puudu 1000 kõrgharitud inimest. Kriitiline seis on näiteks tehnika, tootmise ja tehnoloogia vallas: inimesed ei õpi inseneriks. Selle asemel toodavad koolid ohtralt ärijuhte, kel on küll kõrgem palgatase, aga keda nii palju vaja ei ole. Riigikontrolör Janar Holm manitseb, et lahendus ei saa olla populaarsete alade õppekohtade vähendamine, sest siis läheksid inimesed haridust omandama välismaale või eraülikoolidesse. „Eesti ei pea olema riik, kes piirab vastuvõttu,“ hindab Holm. Selle asemel tuleks inimesi motiveerida erialastipendiumidega. Tõsi, tegu pole garantiiga: kui näiteks IT-aladel on sellest kasu olnud – tegu on tervishoiu kõrval teise aina enam tööjõudu vajava alaga, kus õppurite arv ongi kasvanud –, siis võimalikke insenere pole kooli astuma meelitanud isegi stipendiumid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee