Kommentaar

Marek Jürgenson | Eesti Pangal pole õigust inimestele ette kirjutada, kuidas oma raha kulutada (46)

Marek Jürgenson, riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige, 22. oktoober 2019, 13:23
Foto: Julia Vakina
Eesti Panga pensionireformi tulemuste analüüs on pälvinud opositsiooni poolt kiitva vastuvõtu ja koalitsioonipoliitikutelt jaheda õlakehituse. Analüüsi, mille täisversiooni lubab panga juhtkond avaldada kuu lõpus, tõlgendatakse ühelt poolt asjatundjate faktipõhise uuringu, teisalt ühiskonna teatud osa hoiakutest ülesköetud poliitilise avaldusena. 

Kas Eesti jääbki kehva tootlikkusega riigiks?

Harva suudetakse ühte dokumenti mahutada nii vastandlikud seisukohad, kui kohtab pensionireformi esmases analüüsis. Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhi Martti Randveeri sõnastatud esmase analüüsi põhijärelduski on mitmeti tõlgendatav: „Kui teine sammas langeb ära, on paraku ka pensionid väiksemad ja võib eeldada, et tulevikus on tugev poliitiline surve abistada neid, kelle pension on väga väike. See tähendab ikkagi survet tõsta sotsiaalmaksu.“

Õige, aga ainult sellel juhul, kui mööname juba ette, et Eesti jääbki kehva tootlikkuse ja kiduva majanduskeskkonnaga riigiks, kus elanike sotsiaalne kaitse kiratseb praegusel tasemel. Konservatiivse fiskaalpoliitika esindajana ei kaalu Eesti Pank võimalust arvestada muutustega, mida lähikümnendiks ennustavad majandusanalüütikud. Ei nähta tööstuse kiiret automatiseerimist, mis loob olukorra, kus tööjõupuudus kaob ning lisaväärtust hakatakse looma palju väiksema arvu töökäte abil. Maailm liigub hoogsalt selle arengufaasi poole.

Selle asemel, et kuulutada kehvakeste pensionite jätkumist ka kümne aasta pärast, peaksime hoopis tegelema prognoosiga, milliseks on kümnendi möödumisel kujunenud Eesti majanduse dünaamika, kui palju töökäsi on asendatud masinatega, kuidas see peegeldub kasumilikkuses ning millest koosneb riigi institutsioonide ülalpidamist ja kodanike sotsiaalset kindlustunnet võimaldav maksuportfell.

Eesti Pank on oma analüüsi teostamiseks tellinud mahuka küsitluse. Martti Randveer kinnitas, et viidi läbi 5000 inimest hõlmav usutlus, selgitamaks, kui altid ollakse võtma finantsriske. Selgus, et 77 protsenti vastanutest pole üldse nõus rahaliselt riskima. Sellest tegi Eesti Pank järelduse: „Kui inimene ei soovi finantsriske võtta, siis on ka pensionisäästude kasv väiksem.“

Pigem olnuks otstarbekam küsida, miks on Eesti inimesed finantsriskide suhtes nii tundlikud? Pole keeruline ennustada, milline tulnuks vastus – sellepärast, et investeerimisvõimalusi pakkuvad pangad on raha kasvatamise asemel keskendunud eelkõige enda rasvakihi paksemaks muutmisele.

Miks fondid nii vähe Eesti majandusse investeerivad?

Eesti Pank ennustab, et oletatav raha väljavõtmine teisest pensionisambast toob kaasa ajutise majanduskasvu, ent seda valusama kukkumise. Ehk pensionireform on nende hinnangul põhiline majanduse mootor. Paneb õlgu kehitama. Huvitav, et Eesti Pangale on võõras üldteada fakt, et välismaale viiakse pensionifondide poolt iga-aastaselt kaks protsenti riigi SKP-st. Samas jääb teise samba tootlus riigi majanduskasvule enam kui kaks korda alla.

Pensionifondide maht moodustab 2021. aastaks viis miljardit eurot, millest kohalikku majandusse on investeeritud umbes kümme protsenti. Kui sellest viiest miljardist võetakse välja kuni 20 protsenti, nagu näitavad küsitlused, siis Eesti ettevõtlusest kaoks 100 miljonit, mis isegi meie väikese majanduse jaoks pole katastroof.

Eesti Pank konstateerib, et tõepoolest investeeritakse meie pensionisäästud pigem välismaale, kuna seal on aktsiad suurema tootlusega. Aga poole sõnagagi ei käsitleta võimalust julgustada pensionifonde rohkem Eesti majandusse investeerima ning kohalikke ettevõtjaid oma aktsiate väärtuse nimel innovatsioonidega kaasa minema. Kas see ei võiks olla Eesti Panga üks tegevussuundi?

Kahjuks pole pangajuhid sellele mõelnud. Nad hoiatavad, et kui pensionikogujad võivad iga hetk fondist raha välja võtta, siis on riskid kõrgemad ja pangad suunavad pilgu taas välismaale, kus likviidsus suurem. Mis see siis on? Et kui lasete oma säästud kenasti välismaale viia, siis säilib võimalus, et mingitel juhtudel ja soodsate tingimuste tekkimisel, jäetakse veidi ka siia? Aga mis on kõigel sellel tegemist pensionireformiga, mis annab inimestele vabaduse oma sääste ise käsutada?

Eesti Pank ründab demokraatiat

Üks demokraatia põhialuseid on inimese vaba voli oma rahaliste vahendite kasutamisel. Me ei pea ju normaalseks, kui pärast maksude mahaarvamist jaotatakse palk vastavalt töötajate keskmistele vajadustele: nii palju söögile, see osa riietele ning see meelelahutusele. Jah, tuleb tunnistada, et on neid, kes kõik säästud meelelahutusele laristavad. Aga Eesti Pangal pole siin õigust neile näpuga vibutada ja hurjutada, et miks te ei kogu!

Võrdne käitumine eeldab, et sama kehtib ka pensionisäästude suhtes. Tahad kogud, tahad mitte. Elame õigusriigis ja kuigi vaba tahe võib pärssida inimeste toimetulekut igapäevaelus, pole kellelgi õigust sundida käitumisharjumusi vägisi muutma. Nii on ka teises pensionisambas kogumise või sellest loobumisega.

Eesti Pangalt ootaks aga asjalikku ülevaadet, kuidas on võimalik panna pensionifonde oma klientide säästudesse hoolsamalt suhtuma, sääste kasvatama ja hooldustasusid jätkuvalt vähendama. Kui sundosalemise kadudes peavad fondid hakkama kliente meelitama, näeme sootuks paremaid tootlusi ja heaperemehelikumat suhtumist. Selleni jõudmiseks ongi tarvis pensionireform ellu viia.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee