Seisukoht

Seisukoht | Kas reservväelane on kana? (52)

Laur Uudam, arvamustoimetaja, 22. oktoober 2019, 14:14
Foto: MARI LUUD
Rahu, ainult rahu – tegu on retoorilise, kuid vägagi sisulise küsimusega. Sest tõepoolest, miks käivad tuhanded reservistid kord aastas metsas nädal aega tegevusetult munemas ja kuivtoidupakist terasid nokkimas?

Laskem kõlada hoopis arvudel: kui palju metsa kogunemine rahvamajandusele maksma läheb? Vabadus on küll hindamatu, kuid töölt sunnitud eemalolekul on ka rahaline pool. Kui 2200 reservisti on viis päeva õppustel, siis 1445 eurose riigi keskmise palga juures jääb neil töölt teenimata 0,7 miljonit eurot töötasu. Riik kompenseerib vaid 37 eurot päevas. Kuid teenimata jääv palk on ainult pool muna, sest tegemata jääv töö kajastub otseselt ka SKP languses.

Veel reljeefsemad on arvud õppuse Siil puhul, kus kahe nädala jooksul on metsas 15 tuhat meest. Kui võtta jämedalt, et neist 10 tuhat on töölt eemal olevad reservistid ja kaitseliitlased, siis teeb see umbes 100 tuhat tööpäeva ehk ligi miljon metsa kaotatud töötundi ning juba 7 miljonit eurot teenimata palgaraha. Kui riigis on kokku umbes 700 tuhat tööealist, siis metsas istub Siili ajal 2% riigi kõigist tööealistest. Umbes 7000 Eesti osalisega Kevadtormi tööjõu ja SKP rahakaod võib igaüks juba ise püüda kokku arvestada.   

Mida me aga rahvamajandusele kadumaläinud kümnete miljonite eest vastu saame? Kui ainult teadmise, et kui eelmisel õppusel ei jagunud kindaid ning sel korral polnud ei sooja toitu ega priimusepiiritust, siis kas selle teadasaamise eest pole makstav hind liiga kõrge? Kinnaste ja piirituse puudumine peaks olema arvutist laoseisu kontrollides jooksvalt tuvastatav, mitte aga selguma alles siis, kui tuhanded mehed on aetud metsa aega parajaks tegema.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee