Eesti uudised

Tartu ülikooli kliinikum Põlvamaa tulevastele emadele: sünnitada saate Võrus ja Tartus (93)

Toimetas Marvel Riik, 21. oktoober 2019, 12:36
Põlva haigla.Foto: Raivo Tasso / Ekspress Meedia
Alates järgmisest aastast ei paku Põlva haigla enam sünnitusteenust, kuna seda ei soosi nii geograafia kui ka demograafia. „Ei ole ratsionaalne tagada tänapäevastele nõuetele vastav sünnitusabi teenusepakkuja iga paarikümne kilomeetri järel,“ rääkis Tartu ülikooli kliinikumi juht Priit Eelmäe tütarhaiglast. Eelmäe sõnul oodatakse sünnitajad 27 km kaugusele Võrus ja 50 km kaugusel Tartus.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder on küsinud Tartu ülikooli kliinikumilt selgitusi, mis saab kliinikumi kontserni kuuluva Põlva haiglaga. Viimastel aegadel on palju tähelepanu saanud asjaolu, et järgmisel aastal ei saa enam Põlva haiglas günekoloogia ja sünnitusabi teenust. Sotsiaalkomisjoni esimees tundis huvi, mida on haigla teinud selleks, et teenused Põlvas säiliksid. Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe selgitusel pole see Eesti demograafiat ja Lõuna-Eesti geograafiat arvestades ratsionaalne, et iga paarikümne kilomeetri järel oleks teenusepakkuja, kes täidaks tänapäevased sünnitusabi nõuded.

„Sellest tulenevalt kavandab Tartu ülikooli kliinikum enda kontsernisisesed sünnitusabiteenused ümber. Põlvamaa sünnitajate päralt on edaspidi kaks lähedal asuvat haiglat – 27 km kaugusel Lõuna-Eesti haigla ning 50 km kaugusel Tartu ülikooli kliinikum,“ märkis Eelmäe, rõhutades ühtlasi, et kliinikum panustab sellesse, et tulevikus jätkaksid haiglas tööd nii günekoloog, ämmaemandad kui ka pediaater.

Eelmäe selgitusel ei tohiks ükski haigla oma tegevusi planeerides mööda vaadata demograafilisest olukorrast. Põlva haiglas oli 2018. aastal 229 sünnitust, neist Põlva ja Põlvamaa sünnitajaid oli kokku 143; 2019 I poolaastal oli sünnitusi 118, Põlva ja Põlvamaa sünnitajaid kokku 73. Eesti naistearstide selts on seisukohal, et kaasaegse, turvalise ja kvaliteetse sünnitusabi teenuse tagamiseks haiglas on vajalik aastas 500 sünnitust, minimaalselt 400.

„Otstarbekust silmas pidades [ei ole] jätkusuutlik (ega ka võimalik) viie aasta perspektiivis tagada ööpäevaringne kirurgilise teenuse valve, anestesioloogilise teenuse valve, operatsioonibrigaadi ja veretagastussüsteemi olemasolu [Põlva haiglas]. Ilma nimetatud erialaspetsialistideta sünnitusabi teenust osutada ei saa,“ selgitas Eelmäe otsuse tagamaid veelgi täpsemalt.

Mölderi küsimusele, millise raha- ja personalisüstiga oleks võimalik jätkata sünnitusabi Põlva haiglas, vastas Eelmäe, et sellele ei ole võimalik vastata. See eeldaks teadmist, kuidas kujunevad tulevikus ravihinnad ja personalikulud.

„Ei piisa vaid ämmaemanda, günekoloogi ja pediaatri kohalolust, vaid vajalikud on ka teiste erialade spetsialistid ja toetavad meditsiiniseadmed. Operatsioonibrigaadi, kirurgi, anestesioloogi, verevarude, laboratoorse võimekuse kohapeal hoidmine ja kvaliteedi tagamine ei ole otstarbekas, kui kulutab ära suure osa haigla ressursist, mille saaks suunata teiste erialade teenuste osutamisele,“ vastas kliinikumi esimees. „Arvestada tuleb asjaolu, et inimese elukaart silmas pidades on kõne all ainult sünnitusabi teenuse ümberkujundamine, Põlva haiglas säilivad raseduse-eelsed, raseduseaegsed ja -järgsed teenused ning Tartu ülikooli kliinikumi naistekliiniku töötajad on valmis panustama Põlva personali koolitustesse ning koostöösuhetesse, mis ämmaemandate vahel juba ka toimumas on.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee