Eesti uudised

Kõrghariduses haigutab lõhe! Miks on haritud mehi palju vähem kui naisi? (192)

Madleen Vapper, 21. oktoober 2019, 16:55
TEADMISTEJANULISED NEIUD: Kõrghariduse omandab Eestis rohkem naisi kui mehi. Foto on tehtud Toompeal pidulikul lipuheiskamistseremoonial 24. veebruaril.Foto: Stanislav Moškov
Eestis on vaid üks omavalitsus – Vormsi vald – kus kõrgharidusega meeste osakaal ületab naiste oma. Kõikjal mujal on rohkem just kõrgharitud naisi. Miks on niisugune sooline kõrghariduse lõhe üldse tekkinud ja kuidas seda vähendada?

Statistikablogi kirjutas tänavu aprillis, et kõrgharidus oli Eestis mullu 145 000 mehel (umbes 30% vähemalt 15aastastest meestest) ja 237 000 naisel (40% vähemalt 15aastastest naistest).

Samal teemal

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul hakkab sooline hariduse lõhe pihta juba põhikooli lõpus. „Kuigi enamik õpilasi jõuab põhikooli lõppu, siis see väike protsent, kes ei jõua, on enamasti poisid,“ tõdes Valk, kes on varem töötanud haridus- ja teadusministeeriumis.

Lumepall hakkabki  veerema põhikooli lõpus: väiksem arv põhikooli lõpetavaid noormehi tähendab ka vähem gümnaasiumisse astuvaid noormehi. Niimoodi jõuabki Valgu sõnul ka ülikooli vähem mehi.

SA Archimedes Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen rääkis, et probleem seisneb selles, et põhikoolid ei oska poiste õpetamisele õigesti läheneda. Poisid kaotavad tema sõnul huvi ja motivatsiooni ning suunduvad pigem kutsekooli.

Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Tatjana Kiilo tõi samuti juurprobleemina välja põhikoolist alguse saanud ebavõrdsuse õppetulemustes, mis piirab tulevikus poiste hariduslikke väljavaateid. Kiilo ei oska öelda, millest selline erinevus tuleneb. Ta lisas, et poiste kehvemaid tulemusi põhikoolis kinnitab ka PISA test ehk rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm.

Aune Valgu sõnul võib meeste kõrghariduse madalama protsendi põhjuseks olla ka see, et nad õpivad tulevase ameti kohta teadmisi tööd tehes, mitte ei omanda selleks eelnevat haridust. Naised töötavad aga sagedamini kõrgharidust nõudvatel erialadel nagu näiteks õpetaja ja arst.

Heli Mattisen lisas, et ka soorollid suurendavad kõrghariduse lõhet. Kehtib stereotüüp, et mehed peavad peret üleval pidama, mistõttu on neil vaja tööle minna, et raha teenida. Paljud mehed leiavad kiiresti töö ning jätavad ülikooliõpingud selle tõttu pooleli.

„Viimasel viiel aastal on märgata meeste ja naiste kõrghariduse lõhe kahanemist,“ tõdes õppeprorektor Valk. Tema sõnul võib see nõnda olla näiteks tänu sellele, et Eesti elu hakkab muutuma stabiilsemaks. 1990ndatel toimusid Eesti riigikorras mastaapsed muutused ning suures segaduses tekkis palju kiire raha teenimise võimalusi, millest haarasid kinni enamasti just mehed. Praeguseks hakkab aga Eesti üleminekuperioodist väljuma.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee