Maailm

MIS SAAB BREXITIST? Erakorraliselt kogunev Briti parlament arutab täna uuendatud lepingut (10)

Toimetas Aadu Hiietamm, 19. oktoober 2019, 10:30
PROTEST: Brexitit vastustav meeleavaldaja nõuab Londonis parlamendihoone juures peaminister Boris Johnsoni kõrvaldamist riigi demokraatiast.Foto: Aadu Hiietamm
Euroopa Liit ja Suurbritannia jõudsid neljapäeval tänu peaminister Boris Johnsoni järeleandmistele Brexiti uuendatud lepinguni, mis jätab Põhja-Iirimaa sisuliselt Euroopa Liidu tollireeglite alla. Uuendatud leping ei tähenda siiski veel seda, Suurbritannia tõepoolest lahkub 31. oktoobril Euroopa Liidust. Nii peab lepingu heaks kiitma Suurbritannia parlament, mis koguneb täna erakorralisele istungile.

Viimati pidas Suurbritannia parlament erakorralist istungit laupäeval 1982. aastal seoses Falklandi sõjaga. Parlamendiistung algab Eesti aja järgi kell 11.30 ning esmalt kuulavad saadikud peaminister Boris Johnsoni esinemist. Sellele järgneb debatt, mis lõpeb kella 16.30 paiku hääletusega.

Brexiti lepingu heaks kiitmiseks on vaja 320 saadiku hääled. Boris Johnson vajab seega ka opositsioonisaadikute toetust, sest Põhja-Iiri Demokraatliku Unionistide Partei (DUP)  kümme saadikut ei kavatse Brexiti lepingut toetada. Samuti ei ole teada, kuidas käituvad need 21 konservatiivi, kes Boris Johnsoni nõudmisel septembris parteist välja arvati, sest nad ei toetanud peaministri plaani Brexit 31. oktoobril igal juhul ellu viia.

Briti peaminister seisab väga raske ülesande ees: tagada laupäeval parlamendi alamkojas Brexiti uuendatud lepingule vajalikud toetushääled.Foto: SIPA/Scanpix

Samal teemal

Leiboristide liider Jeremy Corbyn teatas, et Boris Johnsoni leping on veelgi halvem kui eelmise peaministri Theresa May leping. Viimase kukutas parlamendi alamkoda koguni kolm korda läbi: 15. jaanuaril häältega 432 : 202, 12. märtsil häältega 391 : 242 ja 29. märtsil häältega 344 : 286. Seetõttu tuli Mayl paluda Euroopa Liidust lahkumiseks lisaaega. Brüsselis 11. aprilli öösel lõppenud Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide kaheksa tundi kestnud hädakohtumisel jõuti kokkuleppele, et Suurbritannia saab lisaaega kuni 31. oktoobrini. Selleks tuli brittidel aga mais valida ka oma saadikud europarlamenti.

24. juulil Suurbritannia peaministriks saanud Boris Johnson ei ole väsinud kordamast, et Brexit toimub igal juhul 31. oktoobril ning vajadusel kas ilma lepinguta. Samas kohustas parlamendi alamkoda 3. septembril häältega 327 : 299 peaministrit taotlema Euroopa Liidult Brexiti edasilükkamist veel kolme kuu võrra, kui lahkumislepet ei ole 19. oktoobriks heaks kiidetud. Johnson ütles seejärel, et lamab pigem surnuna maanteekraavis, kui küsib Brüsselis ajapikendust.

BREXITI POOLT: Parlamendihoone juures avaldavad meelt ka Euroopa Liidust lahkumise pooldajad. Foto: Aadu Hiietamm

Hiljem on valitsusest siiski märku antud, et vajadusel on peaminister siiski valmis ajapikendust küsima. Ajapikenduse saamiseks on vajalik kõigi ülejäänud 27 liikmesriigi nõusolek. Kui kasvõi üks liikmesriik on ajapikenduse andmise vastu, siis lahkub Suurbritannia 31. oktoobril Euroopa Liidust lepinguta. 

Esmalt tuleb siiski ära oodata täna Briti parlamendis toimuva hääletuse tulemused. Kui Brexiti leping peaks tõepoolest taas läbi kukkuma ja Euroopa Liit annab Brexitile ajapikendust 31. jaanuarini, siis seisavad Suurbritannias suure tõenäosusega ees ennetähtaegsed parlamendivalimised.         

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee