, 18. oktoober 2019 11:38
104 KOMMENTAARI
- värskemad
- parimad
- vanimad
v
/ 22. oktoober 2019 20:27
Ma usun, et see keelamiste värk pole päevakorras üldse mitte laste vaid nende vanemate targutamiste pärast. Lapsed on ausad ja normaalse mõtlemisega, kooliajal teadsime alati: kes võidab kaugus-, kes kõrgushüppe, kes jookseb kiiremini 60m ja kes paneb kinni pikamaajooksu, kelle oda lendab kaugemale ja kelle kettakaar saab olema kõige pikem- spordipäeval jagus kõikidele võistlejate fänne, karglesime igaüks oma lemmiku võistlemiskohas ja karjusime endit häälest ära- ei mingit kadedust ega pahameelt. Olime rõõmsad ja sõbralikud. Kõik parimad said diplomid, kõik lõpptulemused tabelitena seinal.
m
/ 19. oktoober 2019 10:59
Eksole? Mäletan nõukaajast üldlevinud kommet tööga karistamist, koerust teinud poiss pandi põrandat pühkima ja mis kõik veel. Mõtlesin juba tollal, et mille eest küll karistust kannab pensionieelikust koristajatädi kes päevast-päeva harja ja lapiga tegutseb. Otsaga on tänapäeva jõudnud sama mentaliteet, ikka karistatakse "ühiskondliku kasuliku tööga" lausa kohtu korras. Kuidas saab töö karistuseks olla?
ü
/ 19. oktoober 2019 10:52
millisesse koolimajja sa ei läheks, kõigil on seina peal edetabelid parimate sporditulemustega ja kusagil vitriinkapp, milles on õpilaste võidetud karikad. Mitte üheski koolis ei ole edetabelit tagumise otsa tulemustest. Jüri viskas palli 3 m, olles selle tulemusega kooli viimane. Millest me küll räägime?
k
/ 19. oktoober 2019 09:53
Pealkirjas on kaks täiesti erinevat teemat. Üks on hinnete panemine ja teine on sporditulemuste vaatlemine.
ü
/ 19. oktoober 2019 08:26
üks on kindel kas hinnetega või ilma, tuleb saada bakalaure- paberid , et riigikokku saada. Riiki juhtida oskavad kõik. Ainult kuidagi olla pildil, et oleks valijaid.
Ja siis ministri nõunikuks.....
o
/ 19. oktoober 2019 08:20
Koolis ei tohiks olla koos ühes klassis need, kellel on suuresti erinevad võimed ja arenguvõimalused üldkõik mis põhjusel.
Võimed ja eeldused - ühele hinded ja eksamid, teisele võimetekohane haridus, kolmandale kasulikult veedetud lapsepõlv võrdsete seas.
Kindel, et poisid ja tüdrukud on ühevõrra võimekad kuid enamasti erinevatel erialadel. Iga gümnaasiumilõpetaja võib saada inseneridiplomi kuid kas nad oleksid siis oma diplomiga igal tööpostil võrdsed? Naise ja mehe mõttemaailm töötab ikka väga erinevalt. Poisteklassid peaksid olema, et kasvaks rohkem mehi.
t
19. oktoober 2019 02:06
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
h
/ 19. oktoober 2019 08:19
üldiselt nõus. Siiski kole lugeda, nagu oleks kirjutajal keskmise raskusega paranoia. Et sellest üle saada, tuleb esimene pits võtta juba enne kl 10.
5
/ 18. oktoober 2019 22:30
tegelt oleks väga tore ütelda oma tööandjale pole tähtis mida ma siin teen vaid peaasi et sa mulle maksad olen ju kohal.(kui just kõigist ei saa ettevõtiaid)
m
/ 18. oktoober 2019 22:30
Kuidas muidu me teada saame, milles me head oleme. Kui õpilane õpib kogu elu õndsas mullis, et ta on kõiges hea, siis võib tekkida sisseastumisel kõrgkooli või muud eriala valides šokk. Tahan saada lauljaks, aga ei pea viisigi. Tahan saada matemaatikuks, aga loogilist mõtlemist pole....
e
/ 19. oktoober 2019 08:24
Kunagi teadsin üht noorukit, õpiraskusetga, aga muidu kena vaisket poissi, keda oli suudetud vedada lausa gümnaasiumi lõpuklassini. (waldorf). Ta ei suutnud kirjutada ega maailma hoomata, aga oskas joonistada. Tehti diferentseeritud lõpueksam (pisi joonstama üles ERM esemeid). Ta oli kindel, et tahab kunstiinstituuti astuda. Raske juhus... Kusjuures, kes teab, vahest kaotasime tema läbi geniaalse kunstniku, kes oli andekas, aga ei osanud lugeda-kirjutada?
t
/ 19. oktoober 2019 10:03
eks ta sinna autismi suunda kaldus. Selliste laste kasvatamiseks ei piisa ainult Waldorf koolist, vanemad peaksid ka suutma vähemalt arusaada, mis toimub. Autistid on sageli üliandekad mingil kindlal alal - olgu muusika, matemaatika, joonestamine vm. Talle peaks looma võimaluse meelisalaga tegeleda. Kahju kaotatud andest.
o
/ 18. oktoober 2019 22:19
Hinne motiveerib pingutama. Lihtsalt arvestatud või mittearvestatud, siis lasevad paljud tasemele "rahuldav"
t
18. oktoober 2019 21:29
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
k
18. oktoober 2019 23:33
Kool survestab vormima lastest mingit ideaalset kuvandit - sa pead olema edukas, sa pead olema konkurentsivõimeline, sa pead olema tark, ilus ja kõigile nähtav, muidu sind pole olemas.
h
/ 19. oktoober 2019 00:10
aga milleks siis spordivõistlusi veel peetakse. Las jooksevad ja hüppavad lihtsalt oma lõbuks, pole vaja sekundeid ja meetreid lugeda. Las tegelevad hüppamise asemel olulisemate asjadega . Uurigu tähti ja mõõtku kliimasoojenemist (?)
s
/ 19. oktoober 2019 10:26
kaotame EM, MM ja olümpiamängud - seal saab ka mõni medali kaela ja enamus ei saa - vaesekesed.
m
/ 18. oktoober 2019 19:46
võitjaid ja oivikuid peabki kiitma. Aga paremate kiitmisega ja eeskujuks toomisega ei tohiks kaasneda samaaegset viimaste pilkamist, nende halvustamist ega mõnitamist. Mida mõnel pool vahel kahjuks ette on tulnud.
m
/ 18. oktoober 2019 19:52
Kiita tuleks kõiki, mitte ainult paremaid ja oivikuid.
a
/ 19. oktoober 2019 10:11
ei mäleta, et klassis oleks kedagi pilgatud kahtede tõttu. Miina Härmas käisin. Kui nüüd on olukord muutunud, siis tuleb selle põhjusi otsida mitte haridussüsteemist ja hindamisest, vaid kusagilt mujalt.
k
18. oktoober 2019 21:32
Kas Stephen William Hawking oma haigusega oli sinu arvates vaimust nõder?
p
/ 19. oktoober 2019 00:13
oli ka paras killu viskaja oma ennustustega Maa tulevikust.
e
/ 19. oktoober 2019 08:26
Hawking on erand, mis kinnitab reeglit. Haigusega lahmimine on demagoogia. Vaevalt et mees ise oleks tahtnud sellisena vegeteerida, vaid ikka kehalt trve olla.
p
19. oktoober 2019 09:49
Pimedaid muusikuid, kurttumme või muid kehaliselt vigaseid andekaid inimesi on terve maailm täis. Keha on vaid kest, mille sees elutseb vaim.
5
/ 18. oktoober 2019 18:37
veel mõned aastad ja saab hakata nõudma kahjutasu oma raske ja nii alandatud nooruse eest. aga tegelikult väga hale tulevik lausa kahju noortest kui see tõesti nii jamaks muutub
s
/ 18. oktoober 2019 17:45
Mina aga tahan, et lapsi ei jaotataks ei lollideks ega tarkadeks, vaid eelkõige on nad siiski inimesed. Põhiline tähelepanu ei tuleks pöörata mitte andmekaitse seadusele või lõpututele võistlustele, vaid koolilaste tervisele. Kehalise kasvatuse tunnid koos vastavate harjutustega (ja neid on palju erinevaid) olgu mõeldud siiski tervise hoidmiseks/treenimiseks (tervisevõimlemiseks), mitte pööraseks omavaheliseks võistlemiseks. Kehaline potentsiaal loob ka vaimse potentsiaali ja hoiab ajutegevust töös. Aga rõhutatakse pidevalt võistlemist ja tulemusi, kuid mitte füüsise treenitust.
v
/ 19. oktoober 2019 10:18
Käisin kergejõustiku trennis ja olin oma klassis füüsiliselt võimekamate seas. Ei mõnitanud ise kedagi ja ei pööratud ka minu tulemustele tähelepanu. Küll mäletan, et alatasa valiti kooli parimat sportlast ja enne valimisi tutvustati ka parimate tulemusi. Kuna meie koolis oli mitu Eesti noortemeistrit, siis nende vahel oli päris kõva rebimine ja neid paari last ka koolis tunti nägupidi. Olid väga tagasihoidlikud ja rahulikud lapsed, kedagi ei alandanud ja neid ehk pisut imetleti pärast valimisi, aga siis ununes see kõik, kuni järgmiste valimisteni.
t
/ 18. oktoober 2019 17:31
aga kes lasi peldiku õhku Seeju palju tähtsam
l
18. oktoober 2019 20:44
Las selgeltnägijate turniir ütleb. Aga vaevalt nad seda teevad, sest vabanduseks tuleb jälle mingit umbluud.
t
/ 18. oktoober 2019 17:13
Hinnetepaneku ja edetabelite avaldamise üle peaks nõu pidama ikka spetsialistid (kasvatusteadlased, psühholoogid, metoodikud, kogenud õpetajad). Võib-olla nad arutavadki, aga ilmselt Õpetajate lehes või kuskil kabinetis. Sooviks avalikku arutelu ja lahenduste pakkumisega tutvuda.
h
/ 18. oktoober 2019 18:47
ja kodutöö ongi selleks,et õpetajate lõpetamata töö lõpule viia.
h
/ 19. oktoober 2019 10:20
kui Sa nii suhtud oma lapse haridusse ja tema arendamisse, siis on mul Su lapsest kõll kahju.
r
/ 18. oktoober 2019 17:00
Ka olümpial ja MM võistlustel ei tohiks teleülekannetel näidata viimaseid. Seal oleks kogu aeg enam vöhem Eesti nimi.
j
/ 19. oktoober 2019 10:30
kui ei näidata! Mõelge - isegi ei näidatud!
õ
/ 18. oktoober 2019 16:53
oleks 10 palli süsteem,millega saaks kajastada %teadmiste hulgast.
õ
/ 19. oktoober 2019 10:22
eksamitel ongi ju. Ja 20 palliga 100-st saad klassi lõpetada.
k
/ 19. oktoober 2019 10:31
su enda teadmised nt. %-de koha pealt on?
i
18. oktoober 2019 17:46
Isegi siin läheb kommentaar eelkõige modereerimisele.
2
/ 18. oktoober 2019 16:16
Viimati sõimas nagu voorimees ühes artiklis naisepiinajat, nüüd äkki vagaks ilukõnelejaks saanud
H
/ 18. oktoober 2019 15:33
Hennol on õigus! Ja meie lapsi ei üritatagi õpetada targaks. Vaid üritatakse õpetada rumalateks, kergelt juhitavaks, määratlemata massiks!
a
/ 18. oktoober 2019 16:19
minu arust üritati just nõuka-ajal lapsi õpetada kergelt juhitavaks massiks? Aga eks kap. ole hullem kui sots. kord. Sots. - upud sõnnikusse, kap. - upud roosiõtesse (piltliult). Ajudeta massi vajab iga ladvik.
k
18. oktoober 2019 17:47
Kas tarkus tuleb sellest, mitu meetrit hüppasid kaugust või kõrgust?
n
/ 19. oktoober 2019 10:25
selge, et haridus oli kallutatud, aga matemaatikat, eesti ja inglise keelt ning paljusid muid aineid ei saanud kallutada. Neid pidi lihtsalt oskama. Oskamise eest said hinde ja kui see oli alla 3, siis sul klassi lõpetada ei lubatud, vaid jäeti suvetööle. Keegi ei vingunud, et oleks talle liiga tehtud. Ise olid süüdi. Loomulikult oligi lapsi, kes koolist välja kukkusid, aga need, kes tahtsid õppida, seda ka said.
p
18. oktoober 2019 15:28
Pelgalt osavõtt on mõttetu. Inimest peab harjutama võidu nimel pingutama. Ka see on teada mis jõud on praeguse hariduseandmise vastu suunatud rünnaku taga. Maailma varivalitsusele on eluliselt tähtis, et inimkond oleks võimalikul võitlusvõimetu ja ei suudaks osutada vastupanu orjastamisele nwo poolt. Kahjuks om haridusametnik ülimalt piiratud silmaringi ja mõtlemisvõimega ning võtab kõik läänest pealesurutava kriitikata vastu.
v
/ 18. oktoober 2019 15:10
Mõtle kui hirmus on olümpiavõistlustel viimaseks jääda,kettaheites,jooksmises,kõrgushüppes jne. Terve maailm vaatab. Seepärast,ei mingeid paremaid-halvemaid ja palgad ka ühesugusteks. Miks hari dusmin ister saab nii palju ja mina pensionär nii vähe. Latiga üle ja kõik ühepikkusteks !
v
18. oktoober 2019 14:51
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
v
/ 18. oktoober 2019 15:24
et sinule meeldiks ninnunännutamine rohkem?
e
/ 18. oktoober 2019 14:50
Tartu illi või lilliklubi liikmel on vaja pildil olla. Vt. uueduudised tänast lgbt lugu!
S
/ 18. oktoober 2019 14:24
Sel suvel lõpetasin põhikooli ja leian ka et hinnete panemine ja eksamid ei tohiks ära kaduda. :) Mulle jääb arusaamatuks mis on inimestel *eelkõige inimestel kes otsustavad* selle vastu et lapsed õpivad ja miks see hindamine nii halb on.
l
/ 18. oktoober 2019 13:55
Lihtsalt mainin, et terve elu on võistlus. Elus hakkama ei saa, mis teeb siis? Naera herneks millised helbekesed. Paistab, et mõni poliitiku laps ei saa koolis hakkama :D
s
/ 18. oktoober 2019 14:00
see konkureerimine tänapäevase ühiskonna suurim viga ja lõpuks hukatus ongi
l
/ 18. oktoober 2019 14:14
Siis on terve ühiskond üks suur viga, hahahaaa.
k
/ 19. oktoober 2019 10:31
meie riigis ei olekonkurentsi. Kui suundud sinna aasiakanti, siis seal on konkurents. Noored teevad ööde kaupa tööd ja magavad ka töökohas, sest edasi-tagasi liikumine võtab aega. Ja sealgi ei maksta alustajale suurt raha. Meil saab ametniku võsuke ikka kusagile sooja koha, olgu tal hinded missugused tahes.
r
/ 18. oktoober 2019 13:42
See ei ole kindlasti laste probleem.Pigem tõstatas selle üles mingi ametnik kes muidu on kasutu.See jaburus meenutab banaani kõveruse,porgandi pikkuse jne.ajuvabadusi.
m
/ 18. oktoober 2019 13:36
Kogu ajaloo on koolides pandud hindeid, võisteldud ja oldud esimesed ja viimased. Oldud poisid ja tüdrukud. Nüüd äkki ei ole nii ega naa hea, lapsed sootud, kõik nagu ühevitsaga löödud õppimises ja spordis? Aga koolikius, see on hirmutav , mis süveneb ja veel tüdrukute seas omavahel.
l
/ 18. oktoober 2019 14:02
Kui pika osa sellest kogu ajaloost siis ise kõrval olnud oled, et tead nii kindlalt rääkida?
k
/ 18. oktoober 2019 21:18
Jah, see on tõesti hüsteeria! See toetab sisuliselt koolikiusamist. See on järeleandmine koolikiusamisele. Toetan igati artikli autorit. Peame olema julged ja tõele näkku vaatama. Üks on ühes valdkonnas parem, teine teises valdkonnas. Nii on olnud ja nii peakski jääme. Inimesed on erinevad ja seda saab koolieas rahulikult tunnnistada ja seda aktsepteerida.
l
/ 19. oktoober 2019 10:36
vaata on olemas raamatud. Seal räägitakse ajaloost. Kahjuks tõesti ei ole takkajärele võimalik hinnata kirjutajate objektiivsust, aga kui paljudes raamatutes räägitakse sama juttu, siis ikka usun seda. Aga tänapäeva koolis on midagi teisiti küll, kui meieaegses. Kuidas see on juhtunud ja miks. Pakun, et eelkõige seepärast, et laste keskendusmisvõime on tänu telodele kadunud. Nad mõtlevad ainult oma poolelijäänud mängule ja sellele, kuidas mingis mängus rohkem staffi saada. Õppeained ei ole enam huvitavad.
m
/ 18. oktoober 2019 13:33
hinded koolis peaksid jääma. sporditulemused aga ei peaks olema avalikud andmed. sport on ju olemuselt võistlus, mille eesmärk on olla teisest parem mitte olla parim enda ihule ja vaimule. seda viimast nimetati kunagi kehakultuuriks - soovi meelepäraselt arendada enda kehalisi võimeid mitte aga iga hinna ees teha tulemust. tulemused võiksid jääda avaldamiseks vaid seal kus nende saavutaja seda soovib.
j
/ 19. oktoober 2019 10:36
Ja võimlemistunnis ei tohi üles rivistuda ka nii, et rivi ühes otsas on kõige pikem ja teises kõige lühem õpilane - sa mõtle, missuguse trauma nad kogu eluks sellest teadmisest saavad! Sisuliselt ju lapse kogu tulevik lootusetult rikutud!
t
/ 19. oktoober 2019 10:41
kuidas Sa küll ei adu, et kogu elu on võistlus. Sporditulemused on sellest väike osa, kõige väiksem ehk ja kui neid võimendatakse, siis on ühiskonnas tervikuna midagi paigast ära. Sinu läbilöögivõimekus (koht paljude rivis) avaldub sinu tulevase töökoha palganumbrites. Kui oled 30 vana, siis on tavaliselt juba näha, mida sa suudad ja elu paneb Sulle hinde.
s
/ 18. oktoober 2019 13:26
kõik läheb mööda, nii lasteaed kui kool, edasi õpid elukoolis ja siis ise vaatad, kas hakkad ise teistel hindeid panema või osutud hinnangualuseks. Inimesel on paraku loomuomane üksteist võrrelda, kadestada jne. Aitab vaid enesekasvatus.
p
/ 18. oktoober 2019 13:08
Olen hinnete panemise poolt.Esimeses klassis olid mindid näod.See on ju ka võrdlus.Laps peabki heale HINDELE õppima.Muidugi peab targaks saama aga hinne motiveerib.Lauslollus plaieneb.Sootus,hinnetevaba kool....
t
/ 18. oktoober 2019 12:55
peaksime, selle asemel et aina reegleid ja seadusi juurde teha, lihtsalt kasvatama nii lapsi kui vanemaid, s.t. iseendid. aitaks vbl isegi ühest lihtsast reeglist: ära tee teisele seda, mida endale ei taha. meie "liberaalses" ühiskonnas peaks lisaks kategooriatele "keelatud" ja "lubatud" leiduma koht ka kategooriatele "aktsepteeritav" ja "aktsepteerimatu". julmalt halvasti ütlemine peaks kuuluma viimase alla, nagu ka jokk-skeemid.
v
/ 18. oktoober 2019 12:44
Vihakõnelejast on saanud arvamusliider, et juba ajakirjanik küsib arvamust.....kui just Õ-lehe *ajakirjanukku' saab ajakirjanikuks nimetada......
k
/ 18. oktoober 2019 12:40
Ma leian,et normid ja edasipürglikus peavad olema. Kiusajatega peab võitlema mitte edukultusega. Liiga palju näeme saavutus spordis muretust 30.koha pärast. Suusatajad eelistasid dopingut legaalsete arenemisvõimaluste asemel. NSVL kehalise ainuke miinus oli õpetajate poolne mõnitamine mitte kahed.
k
/ 18. oktoober 2019 12:51
Ma pooldan ka seda mis pealkirjas kuid väike sund peab olema,et tuleks uued Kelly Sildarud. Et oleks kelle üle uhke olla. K.t pean ma vale nime all kirjutama,et mitte miinuseid saada?
l
/ 18. oktoober 2019 12:37
nõuame olumpiamängudel kohtade salastamist.Tagumised inimesed on solvunud.
h
/ 18. oktoober 2019 12:32
Väga õige, muidu kasvavadki sinusugused naismehed.
o
/ 18. oktoober 2019 12:31
kas see sama, kes naisi pek.sab, on nüüd see, kellelt küsitakse laste elukorralduse kohta nõu???Minge küsige siis ojasoolt ka perekonna väärtuste ja ordenite pälvimiseks vajaminevate tegude kohta nõu?
t
/ 18. oktoober 2019 12:37
Agressiivne vähemus korraldab küsitlusi omade seas ja lõpuks jälle lihtsalt- meie nõuame. Koolikiusamine ja naistepeks, absoluutselt sama rida, selles on tal õigus aga leiti, kellelt küsida.
t
/ 18. oktoober 2019 12:48
proovi üles leida oma aju! sass henno oli väga karmilt ja resoluutselt vägivalla VASTU. ja kuigi ta näib kohati eitavat/alahindavat indiviidi isiklikku vastutust temaga toimuva suhtes, siis seekordse postitusega olen ma enam kui nõus.
1
/ 18. oktoober 2019 13:26
oskavad vähemused end sulandada priviligeeritute sekka ja siis agressiivselt tegutsema hakata. Usume jee kõike, mis sealt tuleb, ongi vaja aju, et tõde propagandast eristada. Ikka olla õigel ajal õiges kohas, see on vähemuse moto.
i
/ 18. oktoober 2019 14:06
Kui naine liiga ülbeks kätte läheb siis peabki teisiti selgeks tegema. Muidu jalutab sinu maja ja autoga minema ja võtab isegi lapse kaasa.
t
/ 18. oktoober 2019 12:30
Tänapäeva lapsed ja noored peavad hinnangute andmise ja saamisega vägagi harjunud olema, sotsiaalmeedias harjutatud like'd ja dislike'd.
r
/ 18. oktoober 2019 14:08
Kuule, needki eemaldatakse juba vaikselt... Sest helbed ei saa hakkama muidu :D TEKIB MASENDUS
s
18. oktoober 2019 12:17
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
r
/ 18. oktoober 2019 12:28
Halvustamine saab toimuda ka ilma sporditulemuste-ja hinnetepanemiseta. Ikka on ju näha kes ja mis on ja saab ka tahtmisel halvustada.
1
/ 18. oktoober 2019 13:44
..et mitte halvemuse põhjal ei kiusata. Väike kool, 8 last klassis, poisi-tüdrukud pooleks.Üks tüdruk õpib viitele, käib 40.km. kaugusel kunstikoolis ja pidi kiusamise pärast kooli vahetama. Arvake ära, kelle lapsed olid kiusajad, ikka õpetajate endi.
l
/ 18. oktoober 2019 12:12
Juba vene ajal oli lastel mure, et kui pole muusikalist kuulmist, kunstiannet või füüsilisi eeldusi, kuidas sel juhul muidu tubli laps tunnistusel halbu hindeid väldiks? Mõni halastav õps pani hindeid püüdlikkuse, kohalkäimise jne eest. See oli õige mu arust, sest muidu oleks lapsest saanud alavääristatud närvipundar. Iseasi on võistlussport. Seal võiks ära stendil ära tuua parimad tulemused, nagu päris spordis. Hinnet ei tohiks lapse tulemused mõjutada.
p
/ 18. oktoober 2019 13:36
vene ajal vaadati seda kus ja kellena su vanemad töötasid,see möjutas kövasti hindeid.Traktoristi laps ei saanud kunagi yle kolme,kuigi teadis ainet
m
/ 18. oktoober 2019 14:13
Musa, kunst jms tilulilu ei läinud pea kunagi keskmise hinde arvestamisel arvesse. Kui polnud, siis polnud, tegid oma ära ja meeelelahutusainete hinded olidki teisejärgulised.
p
/ 18. oktoober 2019 17:18
selliseid tendentse oli küll (n. lihakombinaaditööline viis kooldirele suitsuvorsti ja laps si häid hindeid), aga üldiselt oli karm kord ja õiglane hindamissüsteem. Ja õpetajad polnud plötud, vaid tugevad ranged isikssue. Reeglina. Väheals minu koolis
m
/ 18. oktoober 2019 12:11
igal alal spets. Kord korraldab naiste elu, kord on kasvatusteadlane.
On ju kirjas, et avaldatakse 5 - 10 paremat. Milles küsimus!
Ja hinnete panemise kohta on kasvatusteadlased juba oma sõna öelnud. Järjest rohkem koole läheb üle hinnetevabale õppele. Noormees peaks rohkem lugema.
m
/ 18. oktoober 2019 14:12
"Kasvatusteadlaste" usina töö vilju saame juba tänapäeval heasti maitsta... Aga kui saaks veel sõltumatu Šveitsi labori uuringu ka siia juurde...
l
/ 19. oktoober 2019 10:48
pool saadakse järjest rohkem aru, et see sund oli vale. Aga eks me pea ikka kõik "edumeelsused" ise järele proovima.
i
/ 18. oktoober 2019 12:09
imelik, et selline suur ISE lumehelbekesest multi-kulti-sallija nüüd äkki lumehelbekeste vastu pööras?
v
/ 18. oktoober 2019 12:03
Õige suhtumine, mõni laps ongi ainult kehaliselt andekas, miks siis tema ei tohiks võistlustel hiilata heade tulemustega. Mõni hiilgab oma muusikaandega, teine hiilgab teadmistega ajaloos, kolmas on andekas matemaatikas. Keelame ära olümpiaadid ja luule/laulu/joonistuskonkursid. Pealgi kuidas siis selgitada välja tublid noorsportlased ning neid innustada, kui tulemusi ei tohi enam avalikustada. Lastel kaob siis ära see hasart ning võistlusmoment.
h
/ 18. oktoober 2019 13:31
nojaa, aga miks siis ainult sporditulemused seina peal? Võiks ju ritta panna ka parimad tulemused muusikas sel juhul, või parimad tulemused joonistamises nt. Kas nii või? Miks ainult sporditulemused? Kõigil pole ju annet sportimises, aga on tublid hoopis muudel aladel, nad väärivad ju ka tunnustamist.
h
/ 18. oktoober 2019 19:10
Aga meie lehtedes ongi ju põhiliselt sporditulemused kirjas, muusikutest ja nende edukusest on väga vähe artikleid ja kokkuvõtteid, sport on ikka peamine.
j
/ 18. oktoober 2019 11:53
kui juba esimese klassi lapsele pannakse ühtesid, siis paitame pead - sa oled loll, aga noh, ega sa väga loll kah pole. Mõne õpilase kolm on teise viiest peajagu kõrgemal - sest teisel on lihtsalt hea mälu ja loogika, aga teine teeb kolme saamiseks suure töö ära. Hindamine mingis variandis peaks muidugi olema, aga kas just hindeline
h
/ 18. oktoober 2019 12:51
Kunagi oli hoolsuse ja käitumise jaoks eraldi hinne tunnistusel.
m
/ 18. oktoober 2019 14:10
" Mõne õpilase kolm on teise viiest peajagu kõrgemal - sest teisel on lihtsalt hea mälu ja loogika" - Aga kolm on kolm ja viis on viis, loeb lõpptulemus ja mida kauem me seda laste eest varjame ja neid vati sees hoiame, seda rohkem on tulevikus "depressioonis lumehelbekesi"
n
/ 18. oktoober 2019 16:30
seal ei panda hindeid, vaid antakse nn hinnang - õpetaja kirjutab tunnistusel pikemalt lahti, mis läks hästi, mis vajab rohkem pingutamist jms. Keskkooliosas tuleb ka hinnetepanek. Ju on waldorfõpilased selleks ahaks nii higeliselt tugevaks saanud, et suudavat hideid taluda. Edasiõppides tuleb ju ikka hindeid saada, waldorfülikoole ja pehmet, võrdsete elu pole olemas.