Ma usun, et see keelamiste värk pole päevakorras üldse mitte laste vaid nende vanemate targutamiste pärast. Lapsed on ausad ja normaalse mõtlemisega, kooliajal teadsime alati: kes võidab kaugus-, kes kõrgushüppe, kes jookseb kiiremini 60m ja kes paneb kinni pikamaajooksu, kelle oda lendab kaugemale ja kelle kettakaar saab olema kõige pikem- spordipäeval jagus kõikidele võistlejate fänne, karglesime igaüks oma lemmiku võistlemiskohas ja karjusime endit häälest ära- ei mingit kadedust ega pahameelt. Olime rõõmsad ja sõbralikud. Kõik parimad said diplomid, kõik lõpptulemused tabelitena seinal.
Mitte otseslt teemas, aga . . . 19. oktoober 2019 10:59
Eksole? Mäletan nõukaajast üldlevinud kommet tööga karistamist, koerust teinud poiss pandi põrandat pühkima ja mis kõik veel. Mõtlesin juba tollal, et mille eest küll karistust kannab pensionieelikust koristajatädi kes päevast-päeva harja ja lapiga tegutseb. Otsaga on tänapäeva jõudnud sama mentaliteet, ikka karistatakse "ühiskondliku kasuliku tööga" lausa kohtu korras. Kuidas saab töö karistuseks olla?
millisesse koolimajja sa ei läheks, kõigil on seina peal edetabelid parimate sporditulemustega ja kusagil vitriinkapp, milles on õpilaste võidetud karikad. Mitte üheski koolis ei ole edetabelit tagumise otsa tulemustest. Jüri viskas palli 3 m, olles selle tulemusega kooli viimane. Millest me küll räägime?
üks on kindel kas hinnetega või ilma, tuleb saada bakalaure- paberid , et riigikokku saada. Riiki juhtida oskavad kõik. Ainult kuidagi olla pildil, et oleks valijaid.
Ja siis ministri nõunikuks.....
Koolis ei tohiks olla koos ühes klassis need, kellel on suuresti erinevad võimed ja arenguvõimalused üldkõik mis põhjusel.
Võimed ja eeldused - ühele hinded ja eksamid, teisele võimetekohane haridus, kolmandale kasulikult veedetud lapsepõlv võrdsete seas.
Kindel, et poisid ja tüdrukud on ühevõrra võimekad kuid enamasti erinevatel erialadel. Iga gümnaasiumilõpetaja võib saada inseneridiplomi kuid kas nad oleksid siis oma diplomiga igal tööpostil võrdsed? Naise ja mehe mõttemaailm töötab ikka väga erinevalt. Poisteklassid peaksid olema, et kasvaks rohkem mehi.
tegelt oleks väga tore ütelda oma tööandjale pole tähtis mida ma siin teen vaid peaasi et sa mulle maksad olen ju kohal.(kui just kõigist ei saa ettevõtiaid)
Kuidas muidu me teada saame, milles me head oleme. Kui õpilane õpib kogu elu õndsas mullis, et ta on kõiges hea, siis võib tekkida sisseastumisel kõrgkooli või muud eriala valides šokk. Tahan saada lauljaks, aga ei pea viisigi. Tahan saada matemaatikuks, aga loogilist mõtlemist pole....
Kunagi teadsin üht noorukit, õpiraskusetga, aga muidu kena vaisket poissi, keda oli suudetud vedada lausa gümnaasiumi lõpuklassini. (waldorf). Ta ei suutnud kirjutada ega maailma hoomata, aga oskas joonistada. Tehti diferentseeritud lõpueksam (pisi joonstama üles ERM esemeid). Ta oli kindel, et tahab kunstiinstituuti astuda. Raske juhus... Kusjuures, kes teab, vahest kaotasime tema läbi geniaalse kunstniku, kes oli andekas, aga ei osanud lugeda-kirjutada?
eks ta sinna autismi suunda kaldus. Selliste laste kasvatamiseks ei piisa ainult Waldorf koolist, vanemad peaksid ka suutma vähemalt arusaada, mis toimub. Autistid on sageli üliandekad mingil kindlal alal - olgu muusika, matemaatika, joonestamine vm. Talle peaks looma võimaluse meelisalaga tegeleda. Kahju kaotatud andest.
Kool survestab vormima lastest mingit ideaalset kuvandit - sa pead olema edukas, sa pead olema konkurentsivõimeline, sa pead olema tark, ilus ja kõigile nähtav, muidu sind pole olemas.
aga milleks siis spordivõistlusi veel peetakse. Las jooksevad ja hüppavad lihtsalt oma lõbuks, pole vaja sekundeid ja meetreid lugeda. Las tegelevad hüppamise asemel olulisemate asjadega . Uurigu tähti ja mõõtku kliimasoojenemist (?)
võitjaid ja oivikuid peabki kiitma. Aga paremate kiitmisega ja eeskujuks toomisega ei tohiks kaasneda samaaegset viimaste pilkamist, nende halvustamist ega mõnitamist. Mida mõnel pool vahel kahjuks ette on tulnud.
ei mäleta, et klassis oleks kedagi pilgatud kahtede tõttu. Miina Härmas käisin. Kui nüüd on olukord muutunud, siis tuleb selle põhjusi otsida mitte haridussüsteemist ja hindamisest, vaid kusagilt mujalt.
Hawking on erand, mis kinnitab reeglit. Haigusega lahmimine on demagoogia. Vaevalt et mees ise oleks tahtnud sellisena vegeteerida, vaid ikka kehalt trve olla.
veel mõned aastad ja saab hakata nõudma kahjutasu oma raske ja nii alandatud nooruse eest. aga tegelikult väga hale tulevik lausa kahju noortest kui see tõesti nii jamaks muutub
Mina aga tahan, et lapsi ei jaotataks ei lollideks ega tarkadeks, vaid eelkõige on nad siiski inimesed. Põhiline tähelepanu ei tuleks pöörata mitte andmekaitse seadusele või lõpututele võistlustele, vaid koolilaste tervisele. Kehalise kasvatuse tunnid koos vastavate harjutustega (ja neid on palju erinevaid) olgu mõeldud siiski tervise hoidmiseks/treenimiseks (tervisevõimlemiseks), mitte pööraseks omavaheliseks võistlemiseks. Kehaline potentsiaal loob ka vaimse potentsiaali ja hoiab ajutegevust töös. Aga rõhutatakse pidevalt võistlemist ja tulemusi, kuid mitte füüsise treenitust.
Käisin kergejõustiku trennis ja olin oma klassis füüsiliselt võimekamate seas. Ei mõnitanud ise kedagi ja ei pööratud ka minu tulemustele tähelepanu. Küll mäletan, et alatasa valiti kooli parimat sportlast ja enne valimisi tutvustati ka parimate tulemusi. Kuna meie koolis oli mitu Eesti noortemeistrit, siis nende vahel oli päris kõva rebimine ja neid paari last ka koolis tunti nägupidi. Olid väga tagasihoidlikud ja rahulikud lapsed, kedagi ei alandanud ja neid ehk pisut imetleti pärast valimisi, aga siis ununes see kõik, kuni järgmiste valimisteni.
Hinnetepaneku ja edetabelite avaldamise üle peaks nõu pidama ikka spetsialistid (kasvatusteadlased, psühholoogid, metoodikud, kogenud õpetajad). Võib-olla nad arutavadki, aga ilmselt Õpetajate lehes või kuskil kabinetis. Sooviks avalikku arutelu ja lahenduste pakkumisega tutvuda.
minu arust üritati just nõuka-ajal lapsi õpetada kergelt juhitavaks massiks? Aga eks kap. ole hullem kui sots. kord. Sots. - upud sõnnikusse, kap. - upud roosiõtesse (piltliult). Ajudeta massi vajab iga ladvik.
selge, et haridus oli kallutatud, aga matemaatikat, eesti ja inglise keelt ning paljusid muid aineid ei saanud kallutada. Neid pidi lihtsalt oskama. Oskamise eest said hinde ja kui see oli alla 3, siis sul klassi lõpetada ei lubatud, vaid jäeti suvetööle. Keegi ei vingunud, et oleks talle liiga tehtud. Ise olid süüdi. Loomulikult oligi lapsi, kes koolist välja kukkusid, aga need, kes tahtsid õppida, seda ka said.
Pelgalt osavõtt on mõttetu. Inimest peab harjutama võidu nimel pingutama. Ka see on teada mis jõud on praeguse hariduseandmise vastu suunatud rünnaku taga. Maailma varivalitsusele on eluliselt tähtis, et inimkond oleks võimalikul võitlusvõimetu ja ei suudaks osutada vastupanu orjastamisele nwo poolt. Kahjuks om haridusametnik ülimalt piiratud silmaringi ja mõtlemisvõimega ning võtab kõik läänest pealesurutava kriitikata vastu.
Mõtle kui hirmus on olümpiavõistlustel viimaseks jääda,kettaheites,jooksmises,kõrgushüppes jne. Terve maailm vaatab. Seepärast,ei mingeid paremaid-halvemaid ja palgad ka ühesugusteks. Miks hari dusmin ister saab nii palju ja mina pensionär nii vähe. Latiga üle ja kõik ühepikkusteks !
Sel suvel lõpetasin põhikooli ja leian ka et hinnete panemine ja eksamid ei tohiks ära kaduda. :) Mulle jääb arusaamatuks mis on inimestel *eelkõige inimestel kes otsustavad* selle vastu et lapsed õpivad ja miks see hindamine nii halb on.
Lihtsalt mainin, et terve elu on võistlus. Elus hakkama ei saa, mis teeb siis? Naera herneks millised helbekesed. Paistab, et mõni poliitiku laps ei saa koolis hakkama :D
meie riigis ei olekonkurentsi. Kui suundud sinna aasiakanti, siis seal on konkurents. Noored teevad ööde kaupa tööd ja magavad ka töökohas, sest edasi-tagasi liikumine võtab aega. Ja sealgi ei maksta alustajale suurt raha. Meil saab ametniku võsuke ikka kusagile sooja koha, olgu tal hinded missugused tahes.
See ei ole kindlasti laste probleem.Pigem tõstatas selle üles mingi ametnik kes muidu on kasutu.See jaburus meenutab banaani kõveruse,porgandi pikkuse jne.ajuvabadusi.
Mis hüsteeria see jälle lahti läks 18. oktoober 2019 13:36
Kogu ajaloo on koolides pandud hindeid, võisteldud ja oldud esimesed ja viimased. Oldud poisid ja tüdrukud. Nüüd äkki ei ole nii ega naa hea, lapsed sootud, kõik nagu ühevitsaga löödud õppimises ja spordis? Aga koolikius, see on hirmutav , mis süveneb ja veel tüdrukute seas omavahel.
Jah, see on tõesti hüsteeria! See toetab sisuliselt koolikiusamist. See on järeleandmine koolikiusamisele. Toetan igati artikli autorit. Peame olema julged ja tõele näkku vaatama. Üks on ühes valdkonnas parem, teine teises valdkonnas. Nii on olnud ja nii peakski jääme. Inimesed on erinevad ja seda saab koolieas rahulikult tunnnistada ja seda aktsepteerida.
vaata on olemas raamatud. Seal räägitakse ajaloost. Kahjuks tõesti ei ole takkajärele võimalik hinnata kirjutajate objektiivsust, aga kui paljudes raamatutes räägitakse sama juttu, siis ikka usun seda. Aga tänapäeva koolis on midagi teisiti küll, kui meieaegses. Kuidas see on juhtunud ja miks. Pakun, et eelkõige seepärast, et laste keskendusmisvõime on tänu telodele kadunud. Nad mõtlevad ainult oma poolelijäänud mängule ja sellele, kuidas mingis mängus rohkem staffi saada. Õppeained ei ole enam huvitavad.
hinded koolis peaksid jääma. sporditulemused aga ei peaks olema avalikud andmed. sport on ju olemuselt võistlus, mille eesmärk on olla teisest parem mitte olla parim enda ihule ja vaimule. seda viimast nimetati kunagi kehakultuuriks - soovi meelepäraselt arendada enda kehalisi võimeid mitte aga iga hinna ees teha tulemust. tulemused võiksid jääda avaldamiseks vaid seal kus nende saavutaja seda soovib.
Ja võimlemistunnis ei tohi üles rivistuda ka nii, et rivi ühes otsas on kõige pikem ja teises kõige lühem õpilane - sa mõtle, missuguse trauma nad kogu eluks sellest teadmisest saavad! Sisuliselt ju lapse kogu tulevik lootusetult rikutud!
kuidas Sa küll ei adu, et kogu elu on võistlus. Sporditulemused on sellest väike osa, kõige väiksem ehk ja kui neid võimendatakse, siis on ühiskonnas tervikuna midagi paigast ära. Sinu läbilöögivõimekus (koht paljude rivis) avaldub sinu tulevase töökoha palganumbrites. Kui oled 30 vana, siis on tavaliselt juba näha, mida sa suudad ja elu paneb Sulle hinde.
kõik läheb mööda, nii lasteaed kui kool, edasi õpid elukoolis ja siis ise vaatad, kas hakkad ise teistel hindeid panema või osutud hinnangualuseks. Inimesel on paraku loomuomane üksteist võrrelda, kadestada jne. Aitab vaid enesekasvatus.
Olen hinnete panemise poolt.Esimeses klassis olid mindid näod.See on ju ka võrdlus.Laps peabki heale HINDELE õppima.Muidugi peab targaks saama aga hinne motiveerib.Lauslollus plaieneb.Sootus,hinnetevaba kool....
peaksime, selle asemel et aina reegleid ja seadusi juurde teha, lihtsalt kasvatama nii lapsi kui vanemaid, s.t. iseendid. aitaks vbl isegi ühest lihtsast reeglist: ära tee teisele seda, mida endale ei taha. meie "liberaalses" ühiskonnas peaks lisaks kategooriatele "keelatud" ja "lubatud" leiduma koht ka kategooriatele "aktsepteeritav" ja "aktsepteerimatu". julmalt halvasti ütlemine peaks kuuluma viimase alla, nagu ka jokk-skeemid.
Ma leian,et normid ja edasipürglikus peavad olema. Kiusajatega peab võitlema mitte edukultusega. Liiga palju näeme saavutus spordis muretust 30.koha pärast. Suusatajad eelistasid dopingut legaalsete arenemisvõimaluste asemel. NSVL kehalise ainuke miinus oli õpetajate poolne mõnitamine mitte kahed.
Ma pooldan ka seda mis pealkirjas kuid väike sund peab olema,et tuleks uued Kelly Sildarud. Et oleks kelle üle uhke olla. K.t pean ma vale nime all kirjutama,et mitte miinuseid saada?
kas see sama, kes naisi pek.sab, on nüüd see, kellelt küsitakse laste elukorralduse kohta nõu???Minge küsige siis ojasoolt ka perekonna väärtuste ja ordenite pälvimiseks vajaminevate tegude kohta nõu?
Agressiivne vähemus korraldab küsitlusi omade seas ja lõpuks jälle lihtsalt- meie nõuame. Koolikiusamine ja naistepeks, absoluutselt sama rida, selles on tal õigus aga leiti, kellelt küsida.
proovi üles leida oma aju! sass henno oli väga karmilt ja resoluutselt vägivalla VASTU. ja kuigi ta näib kohati eitavat/alahindavat indiviidi isiklikku vastutust temaga toimuva suhtes, siis seekordse postitusega olen ma enam kui nõus.
oskavad vähemused end sulandada priviligeeritute sekka ja siis agressiivselt tegutsema hakata. Usume jee kõike, mis sealt tuleb, ongi vaja aju, et tõde propagandast eristada. Ikka olla õigel ajal õiges kohas, see on vähemuse moto.
..et mitte halvemuse põhjal ei kiusata. Väike kool, 8 last klassis, poisi-tüdrukud pooleks.Üks tüdruk õpib viitele, käib 40.km. kaugusel kunstikoolis ja pidi kiusamise pärast kooli vahetama. Arvake ära, kelle lapsed olid kiusajad, ikka õpetajate endi.
Juba vene ajal oli lastel mure, et kui pole muusikalist kuulmist, kunstiannet või füüsilisi eeldusi, kuidas sel juhul muidu tubli laps tunnistusel halbu hindeid väldiks? Mõni halastav õps pani hindeid püüdlikkuse, kohalkäimise jne eest. See oli õige mu arust, sest muidu oleks lapsest saanud alavääristatud närvipundar. Iseasi on võistlussport. Seal võiks ära stendil ära tuua parimad tulemused, nagu päris spordis. Hinnet ei tohiks lapse tulemused mõjutada.
Musa, kunst jms tilulilu ei läinud pea kunagi keskmise hinde arvestamisel arvesse. Kui polnud, siis polnud, tegid oma ära ja meeelelahutusainete hinded olidki teisejärgulised.
selliseid tendentse oli küll (n. lihakombinaaditööline viis kooldirele suitsuvorsti ja laps si häid hindeid), aga üldiselt oli karm kord ja õiglane hindamissüsteem. Ja õpetajad polnud plötud, vaid tugevad ranged isikssue. Reeglina. Väheals minu koolis
igal alal spets. Kord korraldab naiste elu, kord on kasvatusteadlane.
On ju kirjas, et avaldatakse 5 - 10 paremat. Milles küsimus!
Ja hinnete panemise kohta on kasvatusteadlased juba oma sõna öelnud. Järjest rohkem koole läheb üle hinnetevabale õppele. Noormees peaks rohkem lugema.
Õige suhtumine, mõni laps ongi ainult kehaliselt andekas, miks siis tema ei tohiks võistlustel hiilata heade tulemustega. Mõni hiilgab oma muusikaandega, teine hiilgab teadmistega ajaloos, kolmas on andekas matemaatikas. Keelame ära olümpiaadid ja luule/laulu/joonistuskonkursid. Pealgi kuidas siis selgitada välja tublid noorsportlased ning neid innustada, kui tulemusi ei tohi enam avalikustada. Lastel kaob siis ära see hasart ning võistlusmoment.
nojaa, aga miks siis ainult sporditulemused seina peal? Võiks ju ritta panna ka parimad tulemused muusikas sel juhul, või parimad tulemused joonistamises nt. Kas nii või? Miks ainult sporditulemused? Kõigil pole ju annet sportimises, aga on tublid hoopis muudel aladel, nad väärivad ju ka tunnustamist.
Aga meie lehtedes ongi ju põhiliselt sporditulemused kirjas, muusikutest ja nende edukusest on väga vähe artikleid ja kokkuvõtteid, sport on ikka peamine.
kui juba esimese klassi lapsele pannakse ühtesid, siis paitame pead - sa oled loll, aga noh, ega sa väga loll kah pole. Mõne õpilase kolm on teise viiest peajagu kõrgemal - sest teisel on lihtsalt hea mälu ja loogika, aga teine teeb kolme saamiseks suure töö ära. Hindamine mingis variandis peaks muidugi olema, aga kas just hindeline
" Mõne õpilase kolm on teise viiest peajagu kõrgemal - sest teisel on lihtsalt hea mälu ja loogika" - Aga kolm on kolm ja viis on viis, loeb lõpptulemus ja mida kauem me seda laste eest varjame ja neid vati sees hoiame, seda rohkem on tulevikus "depressioonis lumehelbekesi"
seal ei panda hindeid, vaid antakse nn hinnang - õpetaja kirjutab tunnistusel pikemalt lahti, mis läks hästi, mis vajab rohkem pingutamist jms. Keskkooliosas tuleb ka hinnetepanek. Ju on waldorfõpilased selleks ahaks nii higeliselt tugevaks saanud, et suudavat hideid taluda. Edasiõppides tuleb ju ikka hindeid saada, waldorfülikoole ja pehmet, võrdsete elu pole olemas.
KOMMENTAARID (104)