Maailm

BREXITI EEL: endiselt püsib õhkõrn lootus kokkuleppele jõuda (4)

Toimetas Greete Kõrvits, 15. oktoober 2019, 22:20
„Brexitiks valmistumiseks on aega vähem kui 20 päeva“ hoiatab poster Londoni kesklinnas.Foto: Reuters/Scanpix
Teisipäeva lõpuks peavad osapooled, st Ühendkuningriik ja Euroopa Liit leppima kokku lahkumisleppe detailides. Vastasel juhul on briti peaminister Boris Johnson omaenda parlamendi survel sunnitud lisaaega manguma.

Kokkuleppe saavutamise tõenäosus on väike, kuid mitte võimatu, sõnas BBCle Michel Barnier, euroliidu esindaja neil läbirääkimistel. Kui Ühendkuningriik loodab neljapäeval algaval Euroopa Ülemkogu suurkohtumisel lahkumisleppe tingimustele heakskiitu saada, peab mingi must valgel lepe kõigepealt üldse eksisteerima, rõhutab Barnier. Ehk et küsimus pole selles, kas Ühendkuningriigil on Brexitiks vaja ELi luba – ei ole välistatud, et nad lahkuvad 31. oktoobril leppeta ning EL selleks võimaluseks omalt poolt ka valmistub – vaid selles, kas läbirääkimiste tulemusena suudavad osapooled jõuda leppeni, mis säästaks mõlemi kodanikke leppeta Brexiti tagajärgedest.

Samal teemal

Peaminister Boris Johnsonit survestab tema oma riigi seadus, mille briti parlament hiljuti vastu võttis. Selle kohaselt peab peaminister, juhul kui ELi suurkohtumiseks pole lepet laual, paluma ELilt Brexiti tarbeks lisaaega. Sel juhul toimuks Brexit mitte 31. oktoobril (mis on juba edasi lükatud algsest tähtajast 29. märtsil), vaid 31. jaanuaril.

Kõige positiivsemalt on ilmselt meelestatud Iiri Vabariigi peaminister Leo Varadkar, kes ka hiljuti Johnsoniga kohtus. Reporterite sõnul näib London aga pigem olevat seda meelt, et kokkulepet siiski kolmapäevaks vist ei saavutata. Teada on, et Johnsonit ei vaimusta mõte euroliidult lisaaja palumisest kohe mitte, ent vastasel juhul rikub ta oma maa seadust. Samas on tema prioriteet ja kindel soov igal juhul Brexit 31. oktoobril läbi viia.

Kui Euroopa Liit ja Suurbritannia Brexiti osas kokkuleppele ei jõua, lõpeb 31. oktoobrist euroliidu elanike, sh eestlaste, õigus vabalt Suurbritannias töötada ja elada. Kui riik lahkub EList ilma leppeta, siis tähendab see, et puudub raamistik Suurbritannia ja ELi ettevõtetele, kes vastastikku ärisuhetes on, tollile, reisimisele ning ELi kodanikele, kes Suurbritannias elavad ja töötavad. Lisaks mitmed keerukad siseriiklikud küsimused, mis leppeta Brexitist tekiksid, ennekõike Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi piiriküsimus – füüsiline riigipiir ELi kuuluva Iirimaa ning Ühendkuningriigi osa Põhja-Iirimaa vahel rikuks Suure Reede rahulepingut.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee