Kommentaar

EESTLANNA KIRI BARCELONAST: kohalikud on Euroopa Liidus pettunud. Miks midagi ette ei võeta? (56)

Meril Tamm, Barcelona, 14. oktoober 2019, 22:34
Foto: Erakogu
Esmaspäeval alanud meeleavaldused on kulminatsiooniks viimased kaks aastat väldanud ängistusele, kui Hispaania politsei vastas vägivaldselt 2017. aasta 1. oktoobril toimunud rahumeelsele referendumile, kirjutab Barcelonas juba üle aasta elanud eestlanna Meril Tamm Kataloonia pealinnas valitsevast meeleolust. 

Katalaanid võtavad palju eeskuju Baltimaade vabadusliikumisest ning siinne rahumeelne protest on minu jaoks võrreldav vanematelt kuuldud juttudega Eesti taasiseseisvumiseelsetest aegadest. 

Samal teemal

Selle kõige juures ei ole katalaani liikumine siiski rahvuslik liikumine. Barcelona Kataloonia pealinnana on koduks mitmetele kultuuridele ja inimestele, sealhulgas ka minule. Olen avasüli siia oodatud ega kuule tembeldamist immigrandiks ega rahvavaenlaseks.

Hispaania valitsus on aga paraku niivõrd represseeriv, et sõna- ja loomevabadus ning kodanikualgatus tapetakse juba ideetasandil. Sel viisil on näiteks kohtu alla sattunud nii valitusvastase tooniga laule kirjutanud artiste, vales kohas pildile jäänud inimesi kui ka rahumeelselt protestinud inimesi. Näiteks sai hiljuti kohtukutse minu naabrimees, kes osales Hispaania valitsusvastasel protestil, kus ka mina käisin. 

Üleüldiselt on kohalikud pettunud. Eeskätt seetõttu, et Euroopa vaatab kõike toimuvat pealt ega võta midagi ette. Tegu on suuresti demokraatia testimisega. Miks sobib praegune olukord Euroopa Liidule? Minule isiklikult tekitab imestust, kuidas eesti meedia saab katalaanide kohta "separatist" öelda – kas mälu on tõesti nii lühike? 

Katalaani ja Hispaania meedia kajastavad toimuvat väga erinevalt. Taaskord leiab siin sarnasusi eesti ja vene meedia vahel. Ühte situatsiooni saab täiesti erinevate nurkade alt vaadata nagu näiteks näiteks pronkssõduri ööd. Hispaania meedia räägib katalaanidest kui terroristidest. "Terroristide" keskel aga elades ei saa ma tõepoolest aru, milles see väljenduma peaks. Iseseisvunud Kataloonia oleks kodu nii hispaanlastele, katalaanidele kui ka kõigile teistele maailmakodanikele. Tänaval kõndides kuuleb mitmeid erinevaid keeli ning mulle siiralt tundub, et Kataloonia jaoks kehtib lause "erinevus rikastab". 

Täna (esmaspäeval - toim.) selgunud kohtuotsus referendumit organiseerinud poliitikute kohta on toonud Barcelona tänavatele massiliselt inimesi, sealhulgas ka minu. Tänavad on umbes, lennujaam on tühistanud mitmeid lende, kuna protestijad on ka seal.

Ratsionaalselt mõeldes tundub rumal blokeerida lennujaam, sest see vihastab välja need, kel seetõttu lendamata jääb. Samas tuletades meelde protestide eesmärki, on see äärmiselt tark valik - Kataloonial on vaja rahvusvahelist tähelepanu, sest Hispaaniast pole olukorrale lahendust oodata. Lennujaama abil saab probleemile tähelepanu tõmmata enim kohtadest maailmast. 

21. sajandil ei tohiks demokraatlikus riigis olla poliitvangidel kohta. Seetõttu olen ka mina tänaval. Seismas mitte Kataloonia, vaid demokraatia eest.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee