Juhtkiri

Juhtkiri | Maamaks ei tohi mitmekordistuda (25)

Ohtuleht.ee, 13. oktoober 2019, 20:36
Foto: TAIRO LUTTER
Eelarves kulude hoogsa kokkutõmbamise kõrval on võimuliit seni praktiliselt ainsa lisaraha kogumise ideena välja käinud maamaksu tõusu. Plaanist teavitati läbi lillede, rääkides, et maa maksustamine ei arvesta enam selle turuväärtust, sest viimane hindamine viidi läbi 2001.aastal. Maa hinnad on selle aja jooksul läbi teinud kindlasti tubli arengu, mõnes kohas vähem, mõnes aga kordades rohkem.

Maksumaksjat terendav väljavaade aga kuidagi rõõmustada ega rahuldada ei saa, kui ümberhindamise tulemusel maamaks üleöö viiekordistuks. Enamiku maaomanike jaoks on maa hinna pidev tõus pelgalt teoreetiline, sest keegi ei müü ju hinna kerkides lihtsalt niisama oma eramumaad, suvilakrunti või esivanemate metsamaad. Maa hinna kerkimine jõuab enamiku maaomanikeni vaid kõrgema maamaksu kaudu. 

Vabadussõda võideti maa jagamise lubadusega, aga kui praegu võtta sihiks, et kallis maamaks sunniks maast loobuma inimesi, kes seda riigi hinnangul lihtsalt niisama enda käes hoiavad, on avalik meelepaha kerge tekkima. Märksa realistlikum on aga, et riik ja omavalitsused lähenevad maksutõusule üsna ideoloogiavabalt ja nende ainus huvi on võimalikult palju maksuraha eelarvesse juurde saada.

Maamaksu mitmekordistamise vastu räägivad paljud argumendid. Hindade viimane kiire kümnekordistamine jäi taasiseseisvusaegadesse rubla lepaleheks muutumise aegu. Praegu pole mingi katastroofi või erakorraline aeg, mis õigustaks ühe maksu mitmekordistamist. Vaja on õiguskindlust ja rahval on õigustatud ootused oma elu planeerimisel ka rahanduslikust küljest. Kiire maksutõus toob kaasa maa müügipakkumiste kasvu ja hinnalanguse ning sunnitud müüjad kaotavad poliitilise tõttu hulga raha. 

Riik võib öelda, et omavalitsused ei pea tingimata maksimummääras maamaksu küsima, kuid seni on nad rahahimus seda ju teinud. Kui näpud päris põhjas, siis peagi ei või tulla kiusatust tühistada ka kodualuse maa maksuvabastus eelarvesse lisaraha saamiseks. Sestap ei saa asju jätta vaid omavalitsust otsustada, vaid mõistlik on juba seadusesse euroopalikult sisse kirjutada, kui palju võib maamaks aastas maksimaalselt tõusta – näiteks mitte üle paarikümne protsendi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee